EMDR
EMDR (inglise k Eye Movement Desensitization and Reprocessing) on efektiivne ja leebe traumat vabastav teraapia, mis integereerib elemente paljudest efektiivsetest psühhoteraapiatest (psühhodünaamiline, kognitiiv-käitumuslik, interpersonaalne teraapia jm). EMDR kui psühhoterapeutiline meetod kiirendab mitmete, nii varasemate traumaatiliste kogemuste kui ka praeguse elusituatsiooniga seotud häirete ravi. Kontrollitud uurimused õnnetuste, tõsiste kaotuste, väärkohtlemiste, loodusõnnetuste ja sõdade ohvritega näitavad, et antud sekkumisega on võimalik kiiresti leevendada traumaatiliste mälestuste mõju. Samuti kasutatakse meetodit paanika, ärevuse, komplitseeritud leina, dissotsiatiivsete häirete, häirivate mälestuste, foobiate, valuhäirete, söömishäirete, esinemishirmu, traumaatilise stressi, sõltuvuste, väärkohtlemise korral.
Kuidas see töötab?
EMDR teraapias luuakse kiirelt mõtteseosed näiliselt mitteseotud elusündmuste vahel ja traumamälestuste emotsionaalne intensiivsus väheneb. EMDR teraapias kasutatakse
bilateraalset stimulatsiooni, milleks võivad olla kas silmaliigutused, kuulmis- või puutestimulatsioonid. Selle abil käivitatakse bioloogiline mehhanism, mis aktiveerib traumaga seotud kognitiivse, sensoorse ja emotsionaalse info läbitöötamise. Traumeeritu meenutab töötlemiseks valitud sündmust (näiteks autoõnnetust) ta leiab selle õnnetusega seotud enda kohta käiva häiriva mõtte, milleks võib olla uskumus “nüüd ma suren”. Sellele mõttele leitakse positiivne vaste, näiteks “see on möödas, ma pääsesin, ma olen elus”. Sündmus töödeldakse läbi koos sellega kaasnevate kehaaistingute ja emotsioonidega. Töötlusprotsessi ajal saab traumeeritu üldjuhul tugeva ühenduse traumasündmusega, olles samaaegselt turvaliselt koos terapeudiga teraapiahetkes. Selline kahene teadlikkus (dual awareness) on teraapias kesksel kohal. On oluline olla samaaegselt praeguses hetkes ja traumasündmuses. Kui teraapiaprotsessis puudub tugev ühendus antud hetkega, võib tulemuseks olla trauma taasläbielamine, mis võib tähendada retraumatiseerimist.
Tüüpiline tulemus õnnestunud EMDR teraapiast on see, et pealetungivad ja vältivad sümptomid kaovad. Klient saab mõelda minevikust siis, kui ta seda soovib või on selleks vajadus. Seda tehes võib ta tunda küll kurbust või olla häiritud, kuid meenutamine on talutav. See ei põhjusta tahtmatut sündmuse taaskogemist ega paiska segi igapäevaelu toimimist. Mälestus traumast on saanud üheks paljude mälestuste seas, mille hulgas on nii häid, halbu kui ka neutraalseid.
Millistel juhtudel võib aidata?
EMDR-teraapia aitab igas vanuses lapsi ja täiskasvanuid. Terapeudid kasutavad EMDR-ravi mitmesuguste probleemide lahendamiseks:
- ärevus, paanikahood ja foobiad;
- kroonilised haigused ja meditsiinilised probleemid;
- depressioon ja bipolaarsed häired;
- dissotsiatiivsed häired;
- söömishäired;
- lein ja kaotus;
- valu;
- esinemisärevus;
- isiksusehäired;
- posttraumaatiline stressihäire (PTSD) ja muud traumade ja stressiga seotud probleemid;
- seksuaalne rünnak;
- unehäired;
- ainete kuritarvitamine ja sõltuvus;
- vägivald ja väärkohtlemine.
Kasulik teada
Tõenduspõhise teraapiameetodina soovitatakse EMDR-i rahvusvahelistes teraapiajuhistes: World Health Organization (2013); The European Network of Traumatic Stress Studies – TENTS (2010); International Society for Traumatic Stress Studies – ISTSS (2009); American Psychiatric Association – APA (2004); Department of Veterans Affairs & Department of Defense (2010); National Institute for Clinical Excellence, UK (2005); National Institute of Health and Medical Research, France (2004); National Board of Health and Welfare, Sweden (2010); Dutch National Steering Committee Guidelines Mental Health Care (2003) jt.
Kasutatud allikad
emdr.com
lastekriis.ee
iviniinep.weebly.com
emdria.org
