Ärevus
Mis on ärevus?
Ärevustunne on ilmselt tuttav meile kõigile. See võib olla meeldiv, näiteks siis, kui ootame sünnipäevapidu või sõpra külla. Teisalt võib see olla sisemine pinge, rahutus, paanika või hirmule sarnane tunne, mis on seotud tegeliku või kujutletava ohu tajumisega. Evolutsiooniliselt on ärevusel olnud täita oluline roll – panna inimest end ohuolukorras kokku võtma, et valmistuda põgenemiseks. See on aidanud ellu jääda, koondades tähelepanu olukorrast väljapääsu otsimisele ning tõuganud tegutsema.
Kuid püsiv, kõikehõlmav või ülemäärane ärevus võib häirida igapäevaelu, olgu see siis koolis, tööl või sõpradega – see on ärevushäire märk. Ärevushäirete esinemissagedus on elu jooksul erinevate uuringute põhjal 10-28% inimestest.
Teadlaste sõnul on ärevuse põhjuseks tihtipeale traumeeriv sündmus või sündmuste jada. Trauma ei ole lihtsalt ängistav kogemus, mille tulemuseks on depressioon, ärevus või tuimus. Neuroteaduslikud uuringud näitavad, et trauma võib ajutegevust põhjalikult mõjutada. Ärevushäire tekkeriskile aitavad kaasa ka nii geneetilised kui ka keskkonnategurid. Ärevuse esinemissagedus kasvab, eriti noorte seas. Üha suuremal arvul lastel ja noorukitel diagnoositakse haigus. Üks sageli tsiteeritud üldise ärevuse tõusu põhjus on ebakindluse koorem peaaegu kõigis tänapäeva eluvaldkondades, mis tuleneb paljudest majanduslikest ja kultuurilistest muutustest. Ebakindlus ei tekita ärevust, kuid loob selleks soodsa pinnase.
Kaks olulist tegurit, mis noorte seas ärevust soodustavad, on lapsi liigselt kaitsvad vanemlustavad ja sotsiaalmeedia kasv. Tehnoloogia pakub uusi võimalusi inimeste ühendamiseks, kuid toob kaasa ka uusi negatiivse sotsiaalse võrdluse kogemusi ja uusi sotsiaalse tõrjutuse teid.
Mõned näited sobivatest praktikatest
Ärevuse märgid ja sümptomid
Ärevus avaldub mitte ainult lõputute muremõtetena, vaid ka südant põksuva ebamugavustundena kehas, alates üldisest värinast kuni õhupuuduseni.
Ärevushäireid on mitut tüüpi, sealhulgas generaliseerunud ärevushäire, paanikahäire, sotsiaalne ärevushäire ja mitmesugused foobiaga seotud häired.
Generaliseerunud ärevushäire
Generaliseerunud ärevushäire hõlmab tavaliselt püsivat ärevus- või hirmutunnet, mis võib segada igapäevaelu. See ei ole aeg-ajalt millegi pärast muretsemine või stressirohkete elusündmuste tõttu ärevuse kogemine. Generaliseerunud ärevushäirega elavad inimesed kogevad sagedast ärevust kuid, kui mitte aastaid.
GAD-i sümptomite hulka kuuluvad:
- rahutus, haavatavus
- kergesti väsimine
- keskendumisraskused
- ärrituvus
- pea-, lihas-, kõhu- või seletamatud valud
- raskused muretunde kontrolli all hoidmisega
- uneprobleemid
Paanikahäire
Paanikahäirega inimestel on sagedased ja ootamatud paanikahood. Paanikahood on äkilised intensiivse hirmu, ebamugavuse või kontrolli kaotamise tunde perioodid isegi siis, kui puudub selge oht või päästik. Kõigil, kes kogevad paanikahoogu, ei teki paanikahäireid.
Paanikahoo ajal võib inimene kogeda:
- südame pekslemist
- higistamist
- värisemist
- valu rinnus
- surmahirmu
- higistamist
Paanikahäirega inimesed muretsevad sageli järgmise rünnaku toimumise pärast ja püüavad aktiivselt tulevasi rünnakuid ära hoida, vältides kohti, olukordi või käitumist, mida nad paanikahoogudega seostavad. Paanikahood võivad esineda mitu korda päevas või paar korda aastas.
Sotsiaalne ärevushäire
Sotsiaalne ärevushäire on intensiivne, püsiv hirm teiste jälgimise ja hinnangu ees. Sotsiaalse ärevushäirega inimeste jaoks võib hirm sotsiaalsete olukordade ees tunduda väga intensiivne. Mõne inimese jaoks võib see hirm segada tööle minemist, koolis käimist või igapäevaste asjade tegemist.
Sotsiaalse ärevushäirega inimesed võivad kogeda:
- punetust, higistamist või värisemist
- südamepekslemist
- kõhuvalusid
- jäika kehahoiakut või liiga pehme häälega rääkimist
- raskusi silmside loomisel või võõraste inimeste seltskonnas viibimisel
- negatiivse kriitika hirmu
Foobiaga seotud häired
Foobia on intensiivne hirm või vastumeelsus konkreetsete objektide või olukordade ees. Kuigi mõnel juhul võib olla realistlik olla ärevil, on foobiaga inimeste hirm olukorra või objekti põhjustatud tegeliku ohuga ebaproportsionaalne.
Foobiaga inimesed:
- võivad kogeda liigset hirmu kardetava objekti või olukorraga kokku puutumise pärast;
- teevad aktiivseid samme, et kardetavat objekti või olukorda vältida;
- kogevad kardetud objekti või olukorraga kokku puutudes kohest intensiivset ärevust;
- kogevad vältimatuid objekte ja olukordi intensiivse ärevusega.
Foobiaid ja foobiaga seotud häireid on mitut tüüpi:
Spetsiifilised foobiad (mõnikord nimetatakse seda lihtsateks foobiateks: lendamine, kõrgused jms).
Sotsiaalse ärevushäirega inimestel on üldine tugev hirm või ärevus sotsiaalsete või esinemisolukordade ees.
Agorafoobiaga inimestel on tugev hirm kahe või enama järgmise olukorra ees: ühistranspordi kasutamine, avatud ruumides viibimine, suletud ruumides viibimine, järjekorras seismine või rahvamassis viibimine, üksi väljaspool kodu viibimine.
Eraldusärevust peetakse sageli lastega seonduvaks, aga seda võib diagnoosida ka täiskasvanutel: hirm lähedasest lahus olla, üksi jääda.
