Coaching on kindla eesmärgi saavutamisele, oskuste või harjumuste omandamisele suunatud struktureeritud koostöö, mis võib toimuda ühekordselt või protsessina. Metoodika ja tehnikad tuginevad mõtteviisile, et inimene ise tajub, mis on tema elus ja töös ettetulevate takistuste lahendamiseks vajalik. Sageli on lahendused ilmselged, kuid inimesel ei pruugi olla oskust neid märgata. Coaching sobib igale inimesele, kelle soov on teha teadlikult tööd iseendaga ning viia ellu muudatusi enda sees ja ümber.
Coachingu eesmärk on:
Coachingu tulemusel inimene:
On olemas palju erinevaid coaching’u-teenuseid, näiteks äri-, juhtimis-, karjääri-, edu-, stressi-, pere-, tervise- ja heaolu-coaching.
Coach’i roll on aidata klienti eri tehnikate abil kõrvaltvaataja pilguga lahendusi märgata ning inspireerida teda tegutsema. Neutraalne ja arendav coaching aitab analüüsida seniseid käitumisviise ja kogemusi, mille kaudu saab anda tähenduse nii oma edulugudele kui ka eksimustele. Coachingu protsessi käigus julgustatakse ise lahendust otsima enda olukorrast lähtuvaid ja ka võtma suuremat vastutust isiklike harjumuste eest.
Coach aitab lõpptulemusena kliendil/partneril näha ja omaks võtta sisemist potentsiaali, sest otsuse edasiste tegevuste eest võtab inimene ise. Coach oskab klienti eneseavastusretkel julgustada, vastutada coaching’u-protsessi eest, kasutada professionaalselt coaching’u-tehnikaid ning tunnetada selle töö eetilisi piire.
Allolev video annab hea ülevaate coachingu olemusest. Eestikeelse tõlke jaoks vali Youtube´i seadetest subtiitrite automaattõlge eesti keelde.
Vahel on coaching’ust arusaamisel abiks selle eristamine teistest meetoditest.
Teraapia tegeleb nii emotsionaalse kui ka füüsilise valu, väärtalitluse ja erinevate konfliktide lahendamisega. Tähelepanu on sageli minevikuprobleemide lahendamisel ja üldise psühholoogilise toimimise parandamisel.
Erinevus: coaching toetab inimese isiklikku ja ametialast arengut, et saavutada praktilisi tulemusi. Coaching keskendub tulevikule. Kuigi ka coaching’uga võivad kaasneda positiivsed tunded, on esmatähtis praktiliste strateegiate loomine, et saavutada konkreetseid eesmärke. Rõhk on vastutusel ja tegutsemisel.
Konsultatsioon. Üksikisikud või organisatsioonid palkavad konsultante eksperdihinnanguteks. Kuigi konsultatsioonimeetodid on väga erinevad, eeldatakse, et konsultant diagnoosib probleeme ning aitab leida ja vahel ka rakendada lahendusi.
Erinevus: coaching’ult eeldatakse, et üksikisikud või meeskonnad on võimelised koostöös coach’iga ise lahendusi looma.
Mentorlus. Mentor on oma ala ekspert, kes juhendab ja annab nõu, mis põhineb tema enda kogemustel. Mentorlus võib sisaldada nõustamist ja coaching’ut.
Erinevus: coaching’u-protsess ei sisalda nõustamist, vaid keskendub sellele, et coachee leiaks ise vastused protsessi käigus.
Koolitus. Koolitusprogrammid põhinevad kindlatel eesmärkidel, mille on püstitanud koolitaja või juhendaja.
Erinevus: kuigi coaching’u protsessis seatakse samuti eesmärgid, on need coach’i abil püstitanud üksikisik või meeskond ise. Koolitus eeldab lineaarset õpirada, mis ühtib loodud õppekavaga. Coaching toimub ilma kindlaksmääratud õppekavata.
Juhtimine on eesmärkide saavutamine teiste inimeste kaudu. Juht suunab töötajate tegevust nii, et nad oleksid motiveeritud saavutama ettevõtte eesmärke. Selge ülesandepüstituse, töö organiseerimise ja eeskujuga inspireerimise kaudu vastutab juht ettevõtte tulemuste eest. Eesmärgid seab organisatsioon, sellesse võidakse kaasata ka töötajaid.
Erinevus: coaching’u-protsessis seab eesmärgi coachee või meeskond, mitte juht. Ka coaching’u eesmärgid võivad aidata ettevõtte eesmärke saavutada, kuid need ei ole ette antud, vaid arenevad protsessi käigus.
Supervisioon. Supervisioon coaching’u kontekstis tähendab coach’i professionaalset arengut kogenuma kolleegi kaasabil. Kasutatakse ka väljendit mentor-coach.
Somaatiline coaching lähtub eeldusest, et olulise ja pikaajalise muutuse saavutamiseks tuleks läbi keha tunnetada tähelepanekuid ja plaanitavaid muudatusi.
Sellest eeldusest tulenevalt muutub keha pigem ressursiks kui lihtsalt mõtte kandjaks. Seansil võib somaatiline coach kasutada selliseid tehnikaid nagu konstellatsioon, emotsioonide asukoht ja tunnetus kehas, hingamistöö, füüsiline liikumine ruumis ning füüsiliste objektide ning suundadega hetkeolukorra taasloomine.
Somaatiline coaching vaatab mõttest kaugemale ning suhestub sellega, mida meie keha mäletab ja vaatab loost kaugemale. Oleme seotud süsteemide ja kogemustega erinevatel eluhetkedel ning alateadlikul tasandil on meil seos nendest saadud kogemusega, mida teadlikult ei taju.
Coachinguga alustas USA finantsplaneerija Thomas Leonard. Teda peetakse sageli esimeseks, kes 1980. aastatel selle elukutsena määratles, ning elustiili coachingu idee ja ajalugu pärineb sellest ajast. Leonard’i tunti tema Coach 100 lähenemisviisi poolest, mis aitas treeneritel uusi kliente meelitada.
Thomas on tuntud kui coachingu isana, sest oli tõeliselt pühendunud erinevate avalike valdkondade coachimisele. Ta asutas Coach U, Rahvusvahelise Coach Föderatsiooni ja Rahvusvahelise Coachingu Assotsiatsiooni.
Inimesed olid sel ajal veendunud, et osav coach saab neid (peaaegu) kõigi probleemidega aidata. Siiski mõne jaoks polnud aga coachist abi ja üheks suurepäraseks näiteks on Briti tennisist Andy Murray.
Sõna „coaching“ kasutas esmakordselt Oxfordi ülikool 1830. aastatel seoses mõistetega “treener” või “juhendaja”. Sellest sai ülikooli släng mentori/juhendaja jaoks, kes “kandis” oma mentiid läbi oskuse, eksami või tegevuse. See tähistas ka coachingu töö ajaloo algust Suurbritannias. Sellest ajast alates on coachimist määratletud kui arenguprotsessi, mis viib inimesi olukorrast, kus nad hetkel on sinna kuhu soovivad jõuda. Järk-järgult muutus see sõna populaarseks spordis, hariduses, oskuste arendamises ja teistes valdkonades.