Hüpnoteraapia
Hüpnoteraapia e. hüpnoos on teraapiavorm, kus patsiendi tähelepanu suunatakse teadlikult ja sügavalt lõdvestunud olekusse. Hüpnoteraapia kasutab tehnikaid, et aidata patsiendil saavutada sügavat lõdvestust, keskendumist ja muutunud teadvuseseisundit, mille käigus on võimalik töötada psühholoogiliste, emotsionaalsete, mõttemustritest tekkinud ja isegi füüsiliste probleemidega. Hüpnoteraapia eesmärk on tuua patsient teadvuse sügavamatesse kihtidesse, kus nad võivad olla vastuvõtlikumad positiivsetele mõjutustele ja sugestioonidele.
Koolitatud ja sertifitseeritud hüpnoterapeut juhatab teid sisenduste, korduste ja kujutluste abil sügava keskendumise ja lõdvestumise seisundisse. Kui olete hüpnoosis, võimaldab intensiivne keskendumine ignoreerida tavapäraselt segavaid faktoreid ja olla avatum enda tervise toetamiseks ja parandamiseks vajalikele soovitustele. Kõige lihtsamini saab märgata hüpnoosis olemist just vahetult enne magama jäämist, kui oled sügavalt lõõgastunud.
Millistel juhtudel võib hüpnoteraapia aidata?
Hüpnoteraapia sobib mitmesuguste probleemide ja seisundite raviks nagu näiteks:
- Ärevus ja stress
- Depressioon
- Uneprobleemid
- Hirmud ja foobiad
- Valu leevendamine ja kontroll (nt. sünnitusvalud või krooniline valu)
- Sõltuvused (suitsetamine, liigsöömine)
- Enesehinnangu ja enesekindluse suurendamine
- Kaalulangetus ja dieedikontroll
- PTSD (posttraumaatiline stressihäire) ja traumajärgne taastumine
- Halvad harjumused ja käitumuslikud probleemid
Kuidas hüpnoteraapia töötab?
Hüpnoosiga saavutatavas sügavas keskendumis- ja lõõgastusseisundis on Teie teadlik mõistus vaikseks jäänud. Saate juurdepääsu aju sellele osale, kust pärinevad teie mõtted, uskumused, tajud, aistingud, emotsioonid, mälu ja käitumine. Antud seisundis olete avatum hüpnoterapeudi juhistele, aidates teil muuta või asendada alateadlikke mõtteid, mis juhivad teie tavapärast käitumist.
Hüpnoosi etapid
Hüpnoos koosneb neljast astmest ehk etapist: sissejuhatus, süvenemine, sugestioonid ja väljumine.
Sissejuhatus
Selles etapis on eesmärk lõdvestuda, fokusseerida oma tähelepanu ja ignoreerida väliseid häirivaid tegureid. Hüpnoterapeut juhendab teid selles etapis konkreetsete tehnikate abil, nagu näiteks kontrollitud hingamine, progressiivne lihasrelaksatsioon või keskendumine visuaalsele kujutluspildile.
Süvenemine
See on esimese etapi jätk, viies lõdvestumise ja keskendumise sügavamale tasemele. Siin kasutatakse sageli suuremast väiksema numbrini loendamist või sarnaste laskuvate kujutluste kasutamist, nagu näiteks trepist alla kõndimine või aeglaselt üha sügavamale ja sügavamale vajumine mugavasse voodisse. Nende kahe esimese etapi eesmärk on leevendada teie avatust sugestioonile.
Sugestioonid
See on tegeliku muutuse etapp kogemuses, käitumises või tajumises. Hüpnoterapeut kasutab kujutluspilte ja hoolikalt valitud keelt. Tavaliselt on sugestioonid sümptomitele suunatud (sümptomi lahendamiseks) või uurivad (sümptomite tekkimisega seotud kogemuste uurimiseks). Soovitatavad muutused võivad olla taju, aistingute, emotsioonide, mälu, mõtlemise või käitumise osas.
Väljumine
Antud etapis tulete hüpnoosist välja. Hüpnoterapeut võib kasutada vastupidiseid kujundeid, näiteks anda teile soovitusi, et te ronite trepist üles või loete ülespoole.
Allpool on toodud üks tutvustav video hüpnoteraapia kohta. Video sätetest saate valida automaatsed subtiitrid endale sobiva keele.
Meie praktik, Triin Vahter, jagab enda tutvustavat hüpnoteraapia lühiseanssi:
Hüpnoteraapia vastunäidustused
Hüpnoteraapia võib olla kasulik paljudele inimestele, kuid see ei pruugi olla kõigile sobiv. Vastunäidustused hüpnoteraapias on:
- Skisofreenia või muud tõsised vaimuhaigused (pshühhoosihood).
- Epilepsiahoogude all kannatamine.
- Alkoholi- või narkootikumisõltuvus, kui terapeut ei ole spetsialiseerunud sellele valdkonnale.
- Mõned isiklikud erivajadused või meditsiinilised seisundid, mis võivad hüpnootilise seisundi tekitamist raskendada.
Kasulik teada hüpnoteraapia kohta
Hüpnoosi ümber ringleb mitmeid müüte ning mõned neist toome siin välja.
Müüt 1: Hüpnoos ei ole päris ja on meelelahutus.
Hüpnoos ei ole etendus või mingi maagiline toiming. Belgias, Inglismaal ja Ameerikas on kliiniline hüpnoos meditsiinilise ravi liik, mida kasutatakse sageli osana raviplaanist, hõlmates traditsioonilisi meditsiinilisi lähenemisviise. Eestis on hüpnoos liigitatud kui pehme teraapia, mis võib täiendada traditsioonilist meditsiini või aidata leevendada kergemaid probleeme, mis ei vaja arsti sekkumist.
Olemas on ka showhüpnoos, mida tehakse meelelahutuslikul eesmärgil, kuid enamalt jaolt mingeid pikemaajalisi muutusi ellu ei too.
Müüt 2: Hüpnotiseerituna kaotate teadvuse või saate amneesia.
Enamik inimesi mäletab kõike, mis toimub hüpnoosi ajal. Te jääte teadlikuks sellest, kes te olete, kus te olete ja mäletate, mis juhtus hüpnoosiseansi ajal.
Müüt 3: Olete hüpnotiseerituna hüpnotiseerija kontrolli all.
Hüpnoterapeut juhib hüpnoosi minekut ja seal toimuvat, kuid hüpnoosi on midagi, mida te ise endale teete. Teid ei saa sundida tegema midagi vastu teie tahtmist ja mingit salajast infot, mida avaldada ei soovi, välja ei pressita. Samuti te ei kaota kontrolli oma käitumise üle. Hüpnoos lihtsustab soovituste kogemist, kuid ei sunni teid teatud kogemustesse.
Müüt 4: Hüpnoos ei ole midagi muud kui sügav uni.
Hüpnoos ei ole uni. On olemas mõned sügavamad hüpnoosi vormid, mis võivad panna teid näiliselt magama, sest teie keha on väga rahunenud ja rahustatud, kuid te ei maga.
Huvitavaid fakte teadusest
Kuigi hüpnoteraapiat ja hüpnoosi peetakse suuresti uuema aja raviks mitmesuguste meditsiiniliste ja emotsionaalsete seisundite puhul, on tõsiasi, et see praktika on olnud kasutusel juba tuhandeid aastaid. Tõendid viitavad, et hüpnoos on eksisteerinud aegade algusest kuid seda ei nimetanud hüpnoosiks enne 1841. aastat.
Esimene teadaolev kirjalik märkus selle praktika kohta on 1027. aastal ilmunud väljaandes “The Book of Healing”. Selliste riikide nagu Austria ja Iirimaa religioossemad praktikud seostasid hüpnoosi palvetamisega ning see oli osa paljudest vaimsetest tseremooniatest, mis lõi sellele üleloomuliku ja müstilise kuvandi.
1700. aastate lõpuks oli hüpnoteraapia liikunud müstikast teaduslikule alale. Hüpnoteraapia oli tihedalt seotud magnetiliste jõudude uurimisega haiguste ravimisel. Kuid 1800. aastate alguseks hakkasid mõned teadlased märkama, et protsess toimib ka ilma magnetite kasutamiseta.
Hüpnoosi on edukalt kasutatud ka anesteesia asendajana suurte operatsioonide puhul. Alles 1860. aastate Ameerika kodusõja ajaks tekkis juurdepääs anesteetikutele nagu näiteks kloroform. Sel ajalooperioodil muutus hüpnoteraapia meditsiinilisest nähtusest psühholoogia võtteks ning hüpnoosi hakati kasutama sagedamini vaimse tervise seisundite raviks. 1800. aastate lõpus oli esimene Rahvusvaheline Eksperimentaalse ja Terapeutilise Hüpnotismi Kongress populaarne teadlaste seas, kes uurisid inimvaimu, nagu Sigmund Freud. Freud praktiseeris hüpnoteraapiat veidi aega ning saavutas mõningaid tulemusi. Siiski oli ta tehnikaga hädas ja tüdines väites, et see on ebaefektiivne.
Milton Ericson
Paljud hüpnoteraapia valdkonna professionaalid peavad Milton Ericsoni suureks hüpnoteraapia valdkonna edendajaks. Tema saavutused elu jooksul olid väga edukad. Ericson mängis kindlasti oma osa hüpnoteraapia kujundamisel selliseks, nagu see täna on. Ericson oli psühhoterapeut, kes kasutas kogu oma karjääri jooksul hüpnoosi, et aidata oma klientide arengule ja paranemisele kaasa. Tal olid suurepärased inimeste jälgimise ning kontakti loomise oskused. Tema transsi viimise meetodeid nimetatakse tänapäeval Ericsoni hüpnoosiks.
