Osteopaatia
Osteopaatiale kui tervendamise meetodile andis nime 1874. aastal sõjaväearst ja silla-insener Andrew Taylor Still. Nimetus tuletati kreeka keelest. Osteon – luu, pathos – haigus, kannatus. Dr Still nägi oma praktikas ja põlisrahvalt omandatud teadmiste kaudu, et inimkeha on üks tervik ja toimimishäire ühes piirkonnas mõjutab ka teisi piirkondi. Ta oli veendunud, et enamikku haigusi võib leevendada või lasta terveneda ilma ravimiteta. Võtmeks on anatoomiliste kõrvalekallete leidmine ning vaba närvienergia liikumine organismis. Korrigeeritakse keha vedelike voolu takistavaid ressursse.
Millistel juhtudel võib aidata?
- artriit
- jala-, pahkluu-, puusa- ja põlvevalu
- seljavalu, kaelavalu
- käte-, õla- ja küünarnukivalu
- peavalud
- tennise ja golfimängija küünarnukk
- asendiprobleemid, mis on tingitud rasedusest, spordivigastustest, sõidu- või tööpingest või seedeprobleemidest
- neuralgia
Osteopaadid võivad tuvastada ka haigusi, mida osteopaatiaga ei saa ravida, et suunata patsiendid teiste spetsialistide juurde.
Valu ja ebamugavustunne võivad põhjustada unepuudust või rahutuid öid. See võib raskendada keha funktsioneerimist ja vähendada võimet valuga toime tulla. Osteopaatia vähendab kroonilisest valust tingitud unehäireid.
Osteopaatilised ravimeetodid võivad positiivselt mõjutada närvi-, vereringe- ja lümfisüsteemi, parandades üldist tervist. Mõned osteopaatilised tehnikad võivad parandada lümfisüsteemi ja tuua kaasa keha sisemisi tervenemisi, ilma et oleks vaja invasiivset kirurgilist ravi.
Kuidas see töötab?
Osteopaatia on ravimivaba mitteinvasiivne manuaalteraapia, mille eesmärk on parandada kõigi kehasüsteemide tervist, mõjutades ja tugevdades luu- ja lihaskonna raamistikku. Osteopaat keskendub liigestele, lihastele ja selgroole. Ravi eesmärk on mõjutada positiivselt organismi närvi-, vereringe- ja lümfisüsteemi. Manuaalmeditsiin tähendab seda, et nii diagnoosimine kui ka ravi toimub kätega. Osteopaat kasutab inimese enda ressursi äratamiseks erinevaid tehnikaid ja palpatsiooni (käte või sõrmedega kompimise teel probleemkoha märatlemist) keha viiel eri tasandil: nahk, vedelikud, sidekude, lihased ja luud.
Vastunäidustused
Vastunäidustusi on vähe ja need on suhtelised, st et teatud ravivõtteid oskuslikult ja ettevaatlikult kasutades saab osteopaatiat neis siiski rakendada. Olulisemad:
- äge põletik,
- destruktsioon (tuumor, metastaas),
- tugevalt väljendunud osteoporoos,
- märkimisväärne degeneratsioon,
- deformatsioon.
Riskid
Nagu kõigi ravimeetodite puhul, võib osteopaatiaga kaasneda teatud riske.
Pärast seanssi on tavaline, et patsient tunneb end 24–48 tunni jooksul kangena nagu pärast treeningut. Mõnel patsiendil võib olla lühiajaline peavalu. Vanematel patsientidel võivad esineda vähem levinud kõrvaltoimed, sealhulgas tugev valu, tuimus või kipitus. Kui need tekivad, peab patsient rääkima oma osteopaadi või arstiga.
Raskemad kõrvaltoimed võivad vajada erakorralist arstiabi. Nende hulka kuuluvad insult, diski prolaps, valu, mis kiirgub jäsemesse, närvikahjustus, lihasnõrkus ja põie- või sooleprobleemid.
Enamik neist riskidest on haruldased, kuid patsiendid peaksid neist enne ravi alustamist teadlikud olema.
Kasulik teada
Seansi kestus on tavaliselt 30-90 minutit. Seansse võib teha vastavalt vajadusele 1–2 korda nädalas, mõnel puhul kord kuus.
Kasutatud allikad
osteopaat.ee
medicalnewstoday.com
