Kõik pole meie peas – ka keha hoiab meeles mälestusi traumadest. Somaatiline teraapia saab aidata neid vabastada.
Mõiste “somaatiline” tähendab “kehaga seotud”, somaatiline teraapia on teraapiavorm, mis keskendub keha ja meele ühendusele. See Ida meditsiinis ning filosoofiates juba ammu tunnustatud kontseptsioon keskendub sellele, et keha ja meel ei ole eraldiseisvad üksused, vaid omavahel tihedalt seotud.
Somaatiline teraapia erineb tüüpilisest psühhoteraapiast (kõneteraapia). Tavalises psühhoteraapias tegeleb terapeut ainult mõistusega, somaatilises teraapias on aga keha tervenemise alustala.
Somaatiline teraapia põhineb sellel, et inimese negatiivsed emotsioonid – näiteks traumaatilise sündmuse ajal kogetud – võivad jääda kehasse justkui “lõksu”, kui neid õigel ajal ei vabastata ning seeläbi muutuda psühholoogilisteks häireteks või füüsilisteks probleemideks, näiteks kaela- või seljavalu. Krooniline valu on väga levinud inimeste seas, kellel on diagnoositud posttraumaatiline stressihäire.
Spetsiaalsete tehnikate abil on võimalik neid kehasse justkui “lõksu” jäänud pingeid vabastada. Selleks kasutatakse meele-keha tehnikaid, nagu näiteks hingamisharjutused, meditatsioon, tants, liikumine jms. Läbi selliste tehnikate õpime märkama kehas hoitavaid emotsioone, traumaatilisi mälestusi ja käitumismustreid ning avastama võimalusi nende vabastamiseks ja tervenemiseks.
Somaatilises teraapias kasutatakse mitmesuguseid lähenemisviise, mis aitavad arendada teadlikkust kehalistest aistingutest ja protsessidest ning toetavad psühholoogilist tervenemist. Mõned levinumad tehnikad:
Somaatilise teadlikkuse arendamine
Somaatilises teraapias õpetatakse kehateadlikkust ja seda, kuidas tõsta kehatunnetust oma kehas ja selle ümber. See on rakutasandil muutuse loomise eeltingimus. Alustuseks teadvustatakse pingekolded, aga ka mõtted, tunded ja käitumised, mis soodustavad rahu- ja turvatunnet.
Ressursid
Ressursid aitavad tugevdada turvatunnet maailmas. Seansi alguses tehakse kindlaks ressursid, mis toetavad ja need võivad olla nii sisemised kui välised. Sisemisteks ressurssideks on näiteks tugevus, sisemine tarkus, anded, kohalolu, mõni koht kehas jne ning välisteks loodus, sõbrad, koduloomad, muusika, liikumine, kunst jne. Ressursid on ankruks energiate täiendamisel, kui ärevuse või traumadega töö väsitab.
Maandus
Maandamine hõlmab keha tunnetamist, jalgade tunnetamist maapinnal ja närvisüsteemi rahustamist. Maandamise kontseptsioon on vaimu-kehale suunatud tehnikate aluseks. Bioenergeetika arendaja Alexander Lowen tutvustas maandust kui kontseptsiooni, mille kohaselt saame elada elu, kogedes täielikult iseennast – seotuna meid ümbritsevas maailmas. Maanduseks kasutatakse tihtipeale nelja elementi: maa, õhk, vesi ja tuli.
Kirjeldava keele kasutamine
Tänane somaatilise teraapia lähenemisviis on uudishimulik ja kirjeldav – mis toimub kehas ja selle ümber. Pinge-, ärevus- ja traumamälestustega töötatakse seni, kuni on võimalik jälgida, kontakteeruda, kirjeldada ja lasta kogemusel endast läbi liikuda.
Näiteks oled vihane millegi peale, mis on juhtunud ja ei taha enam nii tunda. Võid alustada mõne sõnaga, näiteks: “Tundub, nagu oleks mu rinnus raevukas tuline tunne…”. Kui jääd aistingute juurde ja jälgid, mis järgmisena juhtub, märkad, kuidas viha liigub ja kuidas see aeglaselt muutub, kui keskenduda häiriva sündmuse üksikasjade asemel kehaaistingule. Kirjeldavat keelt saab kasutada meetodina, et süvendada kõike, mida koged. Mõned kirjeldavad sõnad: soojus, külm, kipitus, terav tunne, tuim, tuim surve, kergus, pöörlemine, tõstmine, keerlemine või rahunemine.
Liikumine on keha loomulik viis liikuda läbi raskete kogemuste, ebakindluse, minevikutraumade ja intensiivsete emotsioonide. Liikumine on loomulik viis, kuidas tugevdada võimet olla nähtav, teistega ühenduses ja tunda rohkem. Liikumine aitab meil ära kasutada meie kaasasündinud võimet tervendada lugusid, mida meie kehad hoiavad.
Kui inimesi jälgida, võid märgata, kuidas igaüks meist endas lugusid ja uskumusi kannab. Need mõjutavad seda, kuidas me suhtleme meid ümbritsevate inimestega. Meie žestid, poosid, hääle tugevus ja kohalolek ruumis annavad teada, mida me enda kohta usume, mida ootame või mida oleme minevikus kogenud.
Seanssidel kasutatakse nii loomulikke kui ka loomingulisi liikumisharjutusi, et vabastada pingeid, lõpetada võitle-või-põgene reaktsioon, lasta vibratsioonil tekkida ja vabastada keha kudedesse salvestunud energiat. Kasutatakse ka sidekoe avamist, pingete vabastamist, terapeutilist tantsu, hirmutavate situatsioonide kehastamist jms.
Kaasreguleerimine ja iseregulatsioon
Kaasreguleerimine viitab sellele, kuidas me end kellegi teisega ühenduse loomisel maha rahustame. Kui oleme ühenduses teise inimese soojuse, hoolitsuse ja stabiilsusega, suudame oma emotsioone paremini reguleerida. Eneseregulatsioon on võime end ise maha rahustada. Me kõik vajame nii kontakti teistega kui ka meie endi võimet vajadusel ise reguleerida.
Emotsionaalne regulatsioon on lapsevanemana oluline oskus, sest siis oskame seda ka oma lastele õpetada. Reguleerimine võimaldab elada sügavamalt, armastada täielikumalt ja kogeda igapäevaste naudingute magusust.
Tiitrimine ja pendulatsioon
Trauma, paanika, hirm, õudus, viha, frustratsioon ja depressioon väljenduvad kõik kehas aistingute kaudu. Me võime tunda end ülekuumenenuna, lõksusolevana, tardununa, eraldatuna või täielikult kadununa. Sellised kogemused ja emotsioonid ei liigu, kui sukelduda neisse pea ees, sest kiire lähenemine võib tekitada retraumatiseeriva reaktsiooni.
Seetõttu kasutatakse tehnikat, kus viiakse pingevabas seisundis traumaatilise kogemusega sarnasesse seisundisse. See võib korduda mitu korda, võimaldades vabastada kinnijäänud energia. Energia vabanemise ajal võib tunda ebamugavust või ärevust, millele järgneb suunamine tagasi lõdvestunud olekusse. Aja jooksul õpetab see tehnika iseseisvalt pingevabasse olekusse jõudma.
Võitle-või-põgene reaktsiooni lõpetamine
Somaatiliseda tehnikad saavad aidata kehatasandil sündmusi uuesti läbi kogeda, et saada leevendust. Seda seetõttu, et minevikusündmused kipuvad kehasse justkui lõksu jääma, andes endast märku pealetükkivate piltide, sundmõtete, pingete, paanika, ebatervete suhete, kurbuse, meeleheite vms.
Näiteks, kui olid olukorras, mil tahtsid põgeneda, kuid ei saanud seda teha, saab somaatilises teraapias aeglaselt juhtunud sündmuse tunnetusse laskuda, lastes kehal kogetu juurde naasta. Seejärel saab kehal lasta teha seda, mida ta tegema peab, et vabaneda – liigutada jalgu nii, nagu hakkaksid kõndima, et jõuda kellegini, kes oleks võinud päästa raskest või ohtlikust olukorrast. Või tunnetada käte tugevust, seada piire, öelda “ei” – kõike, mida tol hetkel minevikus teha või öelda ei saanud, sest polnud jõudu, see oleks olnud ohtlik või puudus teadmine, kuidas.
Kuigi see olukord on minevik, on keha rakud selle sündmusega endiselt seotud ning selliselt võitle-või-põgene reaktsiooni lõpetades kogeb keha sageli sügavat rahu ja kergendustunnet rakutasandil. Sellist kergendustunnet ainult rääkides kogeda pole võimalik.
Järjestamine, pingete ja emotsioonide vabastamine
Kehapõhine pinge hakkab vabanema tavaliselt liigutuse, aistingu või emotsioonina, intensiivistudes ja aeglaselt vähenedes. Pinged kõhus võivad hakata liikuma ülespoole, võid tunda pinget rinnus ja seejärel tunda, et käed on rasked. Selle juurde jäädes võid märgata pulseerivat tunnet kurgus või pigistustunnet peas või otsaesise ümber. Mingil hetkel tekib sageli värisemine, kus käed ja/või jalad värisevad, viidates pinge vabanemisele kehast. Pinge võib väljuda pea ülaosast, jalalabadest, käte- või käsivarreotstest, kuid see liigub selgelt läbi. Mõnikord kulub selleks mõni sekund ja teistel võib see olla mõni minut. Järgneda võib nutt, et lasta lahti kogunenud kurbusest. Võid sügavalt ohata ja märgata võimet kergemalt hingata või võid tunda, nagu oleksid oma südamelt tohutu telliskivi eemaldanud.
Piiride seadmine
Piirid on seanssidel väga olulised. Piirid on kas verbaalsed või mitteverbaalsed. Seansil kasutatakse “JAH”, “EI”, “seis” või “okei” jt sõnade ütlemist, tajudes, mis tunne on väljendada piire. Piiride seadmine on üks kindlamaid viise, kuidas tunda end oma kehas ja igapäevases suhtluses kaitstuna ja stabiilsena.
Somaatiline teadlikkus praegusel hetkel
Seda lugedes pane tähele, mis tunne on lugeda keha ja meele tervendamisest. Kontrolli, mis toimub kehas ja millised emotsioonid tõstavad pead. Võid mõelda mõnele ressursile, mis praegu on või mida soovid kasutada.
Somaatiline teraapia võib tervendada mis tahes sügavalt juurdunud negatiivseid emotsioone. See on kasulik traumajärgse stressihäire, ärevushäire, depressiooni, kehaliste sümptomite ja kroonilise valu leevendamisel. Somaatiline teraapia aitab ka enesearengus ja toetab üldist heaolu.
On oluline märkida, et somaatiline teraapia ei ole asendus traditsioonilisele meditsiinilisele ravile. Seda tuleb läbi viia kvalifitseeritud somaatilise praktiku poolt, kes suudab kohandada teraapia lähenemist vastavalt kliendi vajadustele. Meie platvormilt leiad mitmeid somaatilisi teraapiaid ja praktikaid.
Suurimat mõju somaatilise psühhoteraapia kui terapeutilise meetodi varajasele arengule on avaldanud Austria psühhoanalüütik Wilhelm Reich. Tema oli esimene, kes hakkas rääkima sellest, kuidas kehapinged mõjutavad psüühikat. Iga kord, kui inimene surub alla mõnda emotsiooni või tunnet, mida ta tunda ei taha, tekib samal ajal lihaspinge. Kui väga palju koguneb lihaspingeid, siis tekib niiöelda kaitserüü, mis ei lase inimesel olla ühenduses oma tõelise olemusega.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses andis Prantsuse psühhoterapeut Pierre Janet olulise panuse somaatilise psühholoogia arengusse. Juba 1889. aastal näitas ta, et just sündmuse ajal kogetud intensiivsed emotsionaalsed reaktsioonid (äärmuslik hirm, õudus ja abitus) muudavad läbielatu traumaatiliseks. Protsessid, nagu emotsioonid, mõtted, identiteet, mälestused ja somatosensoorsed elemendid, mis on üldiselt ühendatud üheks tervikuks, jäävad eraldatuks.
Dr Peter Levine, Ph.D. (doktorikraad nii meditsiinilise biofüüsika kui ka psühholoogia alal) on somaatilise teraapia uurimise aga oma elutööks valinud, olles Somatic Experiencing ® (SE ®) asutaja ja teerajaja. Ta on töötnud organisatsioonis World Psychologists for Social Responsibility, olnud NASA stressikonsultant, õpetanud erinevates ravikeskustes, haiglates ja valukliinikutes üle kogu maailma, samuti Hopi juhendamiskeskuses Arizonas. Praegu töötab ta vanemteadurina Meadowsi trauma- ja sõltuvusravikeskuses Arizonas. Tema enimmüüdud raamat “Tiigri ärkamine – traumade tervendamine” on avaldatud kahekümnes erinevas keeles. 2010. aastal austati tema esialgset panust kehapsühhoteraapia valdkonda, kui ta sai Ameerika Ühendriikide Kehapsühhoteraapia Assotsiatsioonilt (USABP) elutööauhinna.