Hiina meditsiini diagnostika
Diagnostika algab küsitluse ja vaatlusega. Väline vaatlus inimese liikumisest, kehaasendist, näost, kogu olekust annab terapeudile väga hea pildi. Palju infot annavad inimese välimus, kehatüüp, hääl ja nägu, kõhu palpatsioon jms. Näo värv, silmade sära ja väljendusrikkus viitavad inimese üldisele tervislikule seisundile. Kuulatakse hingamise sagedust ja hääle tugevust.
Küsitlusel on oluline roll teabe saamiseks probleemi (nt valu, akuutsed ja kroonilised haigused) iseloomu, asukoha, toitumisharjumuste, maitsetundlikkuse ning une ja magamisharjumuste kohtast.
Esimese visiidi ajal määratakse teraapiate kestvus vastavalt individuaalsele vajadusele. Diagnostika tulemusena saate terviseplaani ja personaalsed soovitused taimede, toitumise, liikumise ja elustiili kohta.
Terviseplaan hõlmab endas tavaliselt toitumissoovitusi (vastavalt kehatüübile, aastaajale jne). Toitumisteraapia ja õige toitumine on esmane ravimeetod Hiina meditsiinis. Igapäevase õige, tervisliku ja tasakaalustatud toitumisega on võimalik tervendada paljusid haigusi ja terviseprobleeme. Veelgi olulisem on toitumine haiguste vältimiseks ehk ennetuseks. Lisaks liikumissoovitusi, meridiaanide ja akupunktide, emotsioonide vabastamise tehnikad ning taimede soovitusi.
Tasakaalu taastamiseks mõeldud ravi võib hõlmata:
- Nõelravi
- Moksateraapia (ürdilehtede põletamine kehal või selle läheduses)
- Kuputeraapia (kuumutatud klaaspurkide kasutamine teatud kehapunktides imemise tekitamiseks)
- Massaaž
- Taimsed ravimid
- Liikumis- ja keskendumisharjutused (nt shindo, qigong).
- Aurikuloteraapia e. kõrva akupunktuur (akupressuur) põhineb arusaamal, et kõrva peal on piirkonnad kogu keha mõjutamiseks. Algselt Hiinast pärit ravimeetod süstematiseeriti ja muudeti paremini kasutatavaks prantsuse arsti Paul Nogieri poolt.
Millistel juhtudel võib Hiina meditsiin aidata?
Hiina meditsiinis vaadeldakse inimest alati tervikuna ning tervenemist planeeritakse samuti sellest lähtudes ning eesmärk on panna keha end ise tervendama.
Hiina meditsiini diagnostika eesmärk on leida üles organismi tasakaalutuse algpõhjus. Iga tasakaalutuse taga on alati põhjus ja iga haigus õpetab meile midagi. Kui Sa ei kuula oma keha, ei muuda midagi ning jätkad samamoodi, siis võib tulla esile järgmine õppetund. Seetõttu on põhjuse leidmine ja sellest aru saamine tervenemisprotsessis alati ülioluline.
Viie elemendi teooria rakendusi Hiina meditsiinis on palju ning vastavussüsteemid on seotud paljude nähtuste ning omadustega looduses ja inimkehas. Need vastavused on seotud elundite, kudede, maitsete, suundade, kliima, värvide, aastaaegadega jne.
Allpool tabelis on täpsemalt need nüansid välja toodud.
Kuidas Hiina meditsiini diagnostikat tehakse?
Kõige sagedamini esitatavad küsimused puudutavad sümptomeid nagu palavik, külmavärinad, higistamine, valulikud piirkonnad, urineerimine ja roojamine, toit ja maitse, janu ja jook, unemustrid ning silmade, kõrvade, kõri ja muude kehaosade seisund. Spetsiifilised küsimused on naistele menstruatsiooni, vooluse, raseduse ja sünnituse kohta. Samuti meestele mehelikkuse ja impotentsuse, jõukaotuse, juuste väljalangemise, kuulmislanguse ja muude nendele suunatud probleemide osas.
Pulsid: Hiina meditsiinis on eriti oluline ja, mis eristab seda allopaatilisest meditsiinist, keskendumine erinevatele pulsirütmidele, mis on ainulaadsed peamiste organite ja meridiaanide jaoks. Hiina pulsidiagnoos on tõhus vahend üksikasjaliku info saamiseks siseorganite ja vastavate meridiaanide seisundi kohta, palpeerides mõlema randme radiaalset arterit, jagades need kolmeks piirkonnaks ja pääsedes neile ligi kolmel erineval tasandil: pindmine, keskmine ja sügav.
Hiina meditsiini vastunäidustused
Kasulik teada
Traditsiooniline hiina meditsiin on tuhandeid aastaid vana ja sajandite jooksul vähe muutunud. Selle põhikontseptsiooniks on Qi, mis tähendab elutähtsat läbi keha tungivatjõudu. Igasugune tasakaalutus Qi-s võib põhjustada haigusi ja tasakaalutust kehas. Kõige sagedamini arvatakse, et see tasakaalustamatus on põhjustatud Qi-d baasiks olevate vastanduvate ja täiendavate jõudude muutusest. Neid nimetatakse yiniks ja yangiks.
Hiinlased uskusid, et inimesed on mikrokosmosed ja osa suuremast ümbritsevast universumist ning seotud loodusega ja alluvad selle jõududele. Tasakaal tervise ja haiguste vahel on peamine põhimõte. Hiina meditsiinieesmärk on taastada see tasakaal konkreetse ravi kaudu.
Suurem osa Hiina meditsiini ajaloost, mis on kirjutatud pärast klassikalisi kaanoneid, pärineb esmase allika juhtumiuuringutena, kus akadeemilised arstid registreerisid konkreetse inimese haiguse ja kasutatud ravivõtted ning nende tõhususe. Ajaloolased on märkinud, et Hiina teadlased kirjutasid need uurimused “retseptiraamatute või nõuandlike käsiraamatute” asemel. Nende ajaloolise ja keskkonnaalase arusaama kohaselt ei olnud kahte ühesugust haigust, nii et arsti ravistrateegiad olid iga kord patsiendi konkreetse diagnoosi jaoks ainulaadsed. Meditsiinilised juhtumiuuringud eksisteerisid kogu Hiina ajaloo vältel, kuid “individuaalselt kirjutatud ja avaldatud haiguslugu” oli Mingi dünastia silmapaistev looming. Selliste juhtumiuuringute näideteks on literaadi arst Cheng Congzhou, 1644. aastal avaldatud 93 juhtumist koosnev kogumik.
Huvitavaid fakte teadusest
25. mail 2019 võeti Hiina meditsiin ametlikult vastu rahvusvahelise haiguste ja terviseprobleemide statistilise klassifikatsiooni (International Statistical Classification of Diseases and Related Health Problems – ICD) 11. versiooni. See dokument esindab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhtorgani Maailma Terviseassamblee ametlikku ülemaailmset haiguste klassifikatsiooni.
ICD-11 esitleti seitsmekümne teisel Maailma Terviseassambleel 2019. aasta mais ja pärast heakskiitmist hakkavad liikmesriigid seda jälgima ning raporteerima alates 1. jaanuarist 2022.
