Miks me ei saa end traumast vabaks mõelda?
Psühhoteraapias on viimastel aastakümnetel ravistandardardiks olnud tunnetuse ja käitumise esikohale seadmine. Neuroteaduse hiljutised avastused seavad aga kahtluse alla puhtalt kognitiivse käitumismudeli täielikkuse, eriti kui käsitletakse trauma mõju.
Trauma on kaugeleulatuv ja süsteemne. See mõjutab kogu meie olemust ja seda tuleb käsitleda kogu olemuse vaatenurgast. Oluline on see, et iga ravi peab arvestama kogu meie olemusega – kogu meie keha-meelega – mitte ainult meie mõtete ja käitumisega.
Trauma uurimise ja ravimisega tegelevad arstid ja teadlased Dr Bessel van der Kolk, dr Bruce Perry, dr Peter Levine ja dr Pat Ogden on ühisel seisukohal, et trauma mõjutab palju enamat kui mõtteid ja tegusid.
SIBAM-mudel ja kuidas see aitab traumat mõista?
Dr Peter Levine on üks neist, kes on andnud olulise panuse trauma mõistmisesse uurides seda üle 50 aasta. Üks kõige kasulikumaid mudeleid trauma mõistmiseks on pärit tema psühhoteraapia tehnikast Somatic Experiencing®.
Oma somaatilises mudelis esitab Levine viis erinevat elementi (kanalit), mis on olulised tervikliku kogemuse jaoks: aisting, pildid, käitumine, mõju ja tähendus (SIBAM).
- Aisting: hõlmab kogu kehast tulenevat teavet – lihaspinge, asend ruumis ja organite aistingud.
- Pildid: viitab meie sensoorsetele muljetele; nägemine, maitse, lõhn, heli ja puudutus.
- Käitumine: jälgitava käitumine – žestid, näoilmed ja kehahoiakud. Aga ka vaadeldavad autonoomsed muutused (näiteks südame löögisageduse tõus, mida täheldatakse kaela arterite pulsatsiooni kaudu) ja vistseraalsed muutused (näiteks korin kõhus, mis viitab muutustele seedeorganites).
- Mõju: emotsioonid ja nende kogemine kehas.
- Tähendus: keel on peamine vahend tähenduse väljendamiseks. Sõnad, mida me kasutame, hõlmavad kogu meie kogemust, mis moodustub selle mudeli nelja esimese komponendi kaudu.
Ideaalsetes tingimustes voolavad kõik need teadvuse elemendid vabalt ja ühenduvad üksteisega. Seda illustreerib joonisel iga tipu omavaheline seotus. Kõik tipud on tervikliku kogemuse loomisel väga olulised. Mõne puudumine või domineerimine näitab võimetust kogemusi sidusalt korraldada. Lisaks võib mis tahes tipu üle- või alasidumine tekitada psühholoogilise patoloogia.
Kui inimesed üritavad oma traumamälestust jutustada, mäletavad nad sageli vaid killukesi kogemusest – kujutised ümbritsevast, helid, kehalised aistingud. Justkui katkine pusle, mis pole leidnud tagasiteed tervikuks.
Näiteks kedagi, kes kogeb hallutsinatsioone, võib mõista kui kedagi, kes on üle ujutatud liiga domineerivate kujutistega, mis on lahutatud tähendusest (pildi- ja mõjukanalid domineerivad, samas tähenduse, käitumise ja aistingu tipud vähearenenud).
Inimesel, kes tunneb sügavat ärevust ja on seejärel sunnitud käituma teatud viisil (ilma, et ta mõistaks, miks) võib olla obsessiiv-kompulsiivne häire. Seda võib mõista kui käitumist mõjutava tipu domineerimist ja tähendustipu alaarengut.
Paanikahoo korral domineerivad kaks kanalit (aisting ja mõju), jättes teised välja.
See mudel kinnitab midagi, mida on kogu aeg teatud: trauma tekitab kogemuse sidususe killustatuse. Aisting eraldub piltidest, mõju tähendusest, käitumine muutub eraldiseisvaks.
Seega pannes esmase rõhu ainult tunnetuse ja käitumise tippudele, jäävad tähelepanuta kolm väga olulist koherentse kogemuse aspekti: aistingud, pildid ja mõju. See jätab tervikust väga olulise osa vahele.
Kuidas traumadest paraneda?
Nagu me näeme, võib trauma puudutada viite erinevat teadvuse elementi ja seega ei ole alati võimalik traumasid tervendada ainult vestlus- või käitumisteraapia abil. Keha tähtsus – ja selles tunnetatav kogemus – on hakanud tõusma, mis viitab emotsioonidele ja kehale orienteeritud teraapiate olulisusele. Keha hõlmavat holistilist lähenemist nimetatakse somaatiliseks psühholoogiaks, mis annab olulise ülevaate trauma mõjust kehale.
Somaatiline psühholoogia on viis, kuidas käsitleda inimest tervikuna, aktsepteerides iga emotsiooni, tunnet, pilti, kogemust, aistingut.
Rikardia platvormilt leiad mitmeid somaatilisi teraapiaid ja praktikaid, mis aitavad traumadest paraneda.
Kasutatud materjalid:
Wong, A. (2020). Why You Can’t Think Your Way Out of Trauma? Psychology Today.
