Allasurutud emotsioonid
Kas tunned end ära mõne järgneva lause puhul?
- Tihti pursatan välja enda arvamuse enne, kui jõuan mõelda ning hiljem kahetsen seda.
- Piisab näiliselt väga väikesest ärritajast, et mind endast täiesti välja viia.
- Väljendan kõiki enda emotsioone mõnede inimestega, kuid teiste juuresolekul ei tee seda kunagi.
- Ärritun vahel kõrvaliste inimeste peale, kui nad segavad mind valel hetkel.
- Ma ei koge pea kunagi ühtegi “negatiivset” emotsiooni, nagu kurbus või viha, ning ei mäleta ka viimast korda, kui olen sellist emotsiooni välja elanud.
- Mul on tugev soov kogeda elus vaid “positiivseid” emotsioone.
- Väldin teatud olukordi või inimesi, et mitte kogeda kurbust, viha, pettumust või mõnda muud emotsiooni oma kehas.
- Emotsioonide tundmine tundub hirmutav või tekitab segadust.
Kui tundsid end ära mõne situatsiooni puhul, siis surud suure tõenäosusega alla mõnda emotsiooni. Hea uudis on see, et meil on võimalik teadlikult emotsioone oma kehast vabastada ja lahendada seeläbi erinevaid vaimse ja füüsilise tervise probleeme. Lisaks saame me õppida koheselt emotsioone turvaliselt enda kehas lõpuni läbi kogema, et ennetada tulevikus erinevate sümptomite tekkimist.
Kuidas avalduvad allasurutud emotsioonid?
Emotsioonid on liikumapanevad jõud ning nendest tekkinud energia peab saama väljendatud. Näiteks annab viha meile energiat probleemidega tegelemiseks ja piiride seadmiseks. Viha emotsioon tekitab adrenaliini puhangu, saadab verevoolu kätesse ja kiirendab südamerütmi, et me kaitseksime või võitleksime millegi olulise eest, mis on ohus.
Meie elus on olukordi, kus oleme püüdnud vältida oma kehas emotsioonide kogemist ehk oleme surunud emotsiooni alla ning otsustanud mitte reageerida emotsioonist lähtuvalt, kuid see väljendamata ja kogemata energia on meie sees endiselt veel alles.. Kuna meie sees tekkinud energia soovib väljendust, võime me esialgu küll selle alla suruda, kuid hiljem võib see sama emotsioon väljenduda mõnes teises olukorras. Enamasti juhtub see sellisel juhul täitsa ootamatult sobimatus kohas. Mõnikord juhtub aga, et kehas on alanud emotsiooni kogemise protsess, kuid mingil põhjusel on see takerdunud ehk emotsioon on lõpuni kogemata.
On teaduslikult tõestatud, et emotsioonide allasurumine ehk kehas mittekogemine ja väljendamine võib muuta meid reaktiivseks ja ka agressiivsemaks. See tähendab, et kui me igapäevaelus teatud “negatiivsed” emotsioonid kehas eneriga impulsina hakkavad käivituma, aga me teadlikult neid oma kehas ei koge ega väljendada ei luba, siis ühel või teisel viisil need emotsioonid peavad meist kunagi hiljem väljuma. Kõik kehas lõpuni kogemata ja väljendamata emotsioonid on võimalik kehast vabastada.
Emotsioonid esinevad tihti kihiti justkui komplektidena ehk koosnedes erinevatest emotsionaalsetest laengutest. Näiteks vaidled tööl olles ülemusega ning tunned ebaõigluse tunnet (1.kiht). Kuna aga kardad enda tööst ilma jääda või teisi probleeme (hirm = 2.kiht), otsustad selle tunde “alla neelata” ja enda tähelepanu hajutada või mujale viia (allasurumisharjumus). Koju jõudes tunned veel senini situatsiooni tõttu tekkinud viha (järgmine kiht) ning võid selle tahtmatult välja elada laste või kaaslase peale karjudes.
Teinekord võivad allasurutud emotsioonid väljenduda passiiv-agressiivse käitumisena. Näiteks kui me ütlema “jah” millelegi sellisele, millega me tegelikult ei nõustu, võime me vastumeelsust välja näidata kehakeelega, jätta lubatud asjad tegemata, jagada turtsakaid kommentaare jne.
Kuidas mõjutavad allasurutud emotsioonid meie tervist?
Lisaks emotsioonaalsetele vaimse tervise sümptomitele, mõjutavad pikaajaliselt vabastamata emotsioonid ka meie füüsilist tervist. Hirm tõstab kortisooli (stressihormoon) taset meie vereringes. Kui me surume hirmu alla, on meie kehad pidevas ellujäämisrežiimis. Pikaaegset kõrge stressihormooni taset kehas on seostatud füsioloogiliste muutustega nagu vererõhu tõus, diabeet, immuunsuse pärssimine, lihaskoe lagunemine, jm. Lisaks on pikaaegset kõrge kortisooli taset seostatud kaalutõusuga, sest meie kehad vajavad toidu kaudu rohkem energiat stressisituatsioonist taastumiseks.
Milline võib olla emotsioonide lõpuni tundmise ja vabastamise mõju Sinu elule?
- Sa ei jää enam nii tihti haigeks ja Su füüsiline tervis paraneb
- Sinu suhted lähedastega paranevad
- Sul on kergem olla, sest ei ärritu enam nii kergesti
- Sa ei pea tegelema vihahoos välja pursatud sõnade tagajärgedega
- Sul on rohkem eluenergiat
- Su igapäevane seisund muutub rahulikumaks.
Miks eelistada kehapõhiseid teraapiad?
Somaatiline ehk kehapõhine teraapia põhineb sellel, et inimese emotsionaalsed laengud võivad jääda kehasse justkui “lõksu”, kui neid lõpuni ei tunta ning seeläbi muutuda psühholoogilisteks häireteks või füüsilisteks probleemideks, nagu näiteks kaela- või seljavalu.
Erinevate tehnikate abil on võimalik neid kehasse kinni jäänud laenguid vabastada. Selleks kasutatakse meele-keha tehnikaid, nagu näiteks hingamisharjutused, meditatsioon, tants, liikumine jms. Läbi selliste tehnikate õpime märkama kehas hoitavaid emotsioone, füüsilisi aistinguid, aga ka traumaatilisi mälestusi ja käitumismustreid ning avastama võimalusi nende vabastamiseks ja tervenemiseks.
Emotsioonidest vabastamisega aitavad sind:
Kristiina Kase
Kristiina Kase on OSHO aktiivmeditasioonide ning Biodünaamilise hingamise ja trauma vabastamise süsteemi praktik, samuti leinatoetaja praktikant. Oma elus on ta ka ise kogenud palju elukriisidega seotud leina olukordi, kus lõpuni kogemata ja väljendamata emotsioonid põhjustasid pika-ajaliselt ärevust, paanikahoogusid ja depressiooni. Väga tihti on leinamata lein nende sümptomite põhjuseks ehk kehadesse on kogunenud palju emotsionaalset valu, “raskemaid” emotsioone, mida pole läbi töötatud. Nendega toimetulekuks on ta saanud palju abi samadest praktikatest, millega nüüd enda kliente toetab. Meditatsioonide abiga on ta õppinud vaatlema oma mõtteid, emotsioone ja käitusmismustreid ning nägema kõike seda, mis tegelikult kehas ja meeles toimub.. Väga palju allasurutud emotsioone on vabastatud ning juurde on tulnud rõõmu, sisemist rahu, kergust, enesekindlust ja usaldust.
Biodünaamilise hingamise ja trauma vabastamise süsteem (BBTRS) on rahvusvaheliselt akrediteeritud teraapia, mis põhineb kindlatele hingamismustritele, on kombineeritud teadliku liikumise ning spetsiaalsete puudutus- ja kehatöö tehnikatega. Kuuest elemendist koosnev praktika (hingamine, liikumine, heli, puudutus, emotsioonid ja meditatsioon) aitab kehal alustada loomulikku paranemisprotsessi ning vabastada traumasid ja kroonilisi pingeid.
Hingamise ajal võid kogeda värinaid, mälupilte vanadest situatsioonidest, saada taipamisi enda käitumismustrite osas, kuumi ja külmi lainetusi, jm., mis on Sinu keha viis saada kontakt allasurutuga ja see vabastada. Selle tulemusel võid tunda end kergemalt, Sind ei ärrita enam samasugused teemad, Sinu tervis paraneb, jpm.
Kadi-Maarija Maripuu
Läbi konstellatsioonide kui ka teiste kehapõhiste lähenemiste, kvantfüüsika ja psühhosomaatika õppimise ja uurimise on Kadi-Maarija tänaseks transformeerinud nii oma elu kui ka tõstnud suhete kvaliteeti ning jõudnud oma töös lihtsate, selgete võtete ja oskusteni, mis aitavad meie elukvaliteeti tõeliselt muuta. Suhted on elu aluseks ning meie suhted näitavad meie kohta palju.
Kadi-Maarija enda lugu on näide sellest, kuidas olles pärit süsteemist, kus emotsioone on põlvkonniti toimetulekumehhanismina alla surutud ning hoopis näiteks toiduga “leevendatud” on võimalik see läbi ausa ja pühendunud töö (mis muideks ei pea olema “raske”) endaga täielikult ümber pöörata. Harjumused ja toimetulekuväljendused on tekkinud allasurutud laengute peale, seega peitub otsetee nende laengute märkamises ja teadvustamises ning laengute lõpuni tundmise oskuse taas äratamises. See emotsionaalsete laengute lõpuni tundmine on keha üks loomulikke baasoskusi, mille me oleme lihtsalt kas kasvatuslikel vm põhjustel ära unustanud.
Täna ongi üks tema töö missioone anda igale inimesele kaasa see oskus ja taas äratada usaldus kehatarkuse osas, et laengute lõpuni tundmine saaks olla üha enam ja enam meie igapäevaelu tavapärane osa ning seeläbi transformeerida meie elu kvaliteeti ja potentsiaali.
