Enesehinnang
Mis on enesehinnang?
Enesehinnang on arvamus sellest kuidas me iseennast näeme.
Kui meil on terve enesehinnang, suhtume endasse ja elusse üldiselt positiivselt. See võimaldab meil paremini toime tulla elu tõusude ja mõõnadega. Kui meie enesehinnang on madal, kipume nägema ennast ja oma elu negatiivsemas ning kriitilisemas valguses, mis omakorda muudab elu poolt pakutavad väljakutsed näivalt ületamatuks.
Iseenda, kui inimese väärtustamine, on esiteks võimas psühholoogiline ressurss ja üldiselt väga positiivne toimemehhanism. Eneseväärtustamine ja enesehinnang sõltub sellest kuidas tajume enda saavutusi, suhteid ja rahulolu.
Samuti võib madal enesehinnang olla mitmete ebameeldivate tunnete ja tajude põhjustajaks nagu näiteks depressiooni, vägivaldsete suhete või olukordade talumine, enda potentsiaali nägemise võimetus jmt.
Samas aga üleliigne enesearmastus toob kaasa tõrjuva õigusetunde ja võimetuse ebaõnnestumistest õppida. See võib olla ka märk kliinilisest nartsissismist, mille puhul inimesed võivad käituda enesekeskselt, üleolevalt ja manipuleerivalt. Tõenäoliselt pole ükski teine eneseabi teema tekitanud nii palju nõuandeid ja nii palju, sageli vastandlikke, teooriaid.
- Eristab enesekindlust ülbusest
- Ei karda tagasisidet ega kriitikat
- Ei proovi meeldida inimestele ega otsi heakskiitu
- Konfliktsed situatsioonid ei löö tasakaalust välja ja ei karda neid
- Oskab seada endale ja teistele piire
- On võimeline väljendama enda vajadusi ja arvamust
- On ennast kehtestav, kuid mitte pealetükkiv
- Ei ole perfektsuse ori
- Ei karda tagasilööke
- Ei karda läbikukkumist
- Ei tunne end alaväärsena
- Aktsepteerib ennast sellisena, nagu ta on
Kuidas tekib madal enesehinnang?
Madal enesehinnang algab sageli lapsepõlves sest meie õpetajad, sõbrad, õed-vennad, vanemad ja isegi meedia saadavad meile sõnumeid, mida peame enda kohta positiivseteks või negatiivseteks.
Mingil hetkel ja põhjusel on tekkinud ebapiisavuse tunne ja sellest tulenevalt võib olla raske vastata enda või teiste inimeste ootustele. Samuti stress ja rasked elusündmused, nagu haigus või kaotus, võivad avaldada negatiivset mõju enesehinnangule. Vähendada ei saa ka isiksuse osakaalu, sest mõned inimesed on altimad negatiivsele mõtlemisele, samas, kui teised seavad endale võimatult kõrged standardid.
Iga inimese kogemus on erinev, kuid eluea jooksul näib enesehinnang tõusvat ja langevat ennustataval ja süstemaatilisel viisil. Uuringud näitavad, et enesehinnang kasvab erineval määral kuni 60. eluaastani, mil see püsib stabiilsena, enne kui hakkab vanemas eas langema.
Kuidas madal enesehinnang meid mõjutab?
Madala enesehinngangu puhul võib inimene end sotsiaalse suhtlemise eest peita, lõpetada uute asjade proovimise ja vältida väljakutsuvaid asju. Lühiajalises perspektiivis võib väljakutsete ja keeruliste olukordade vältimine tekitada turvatunde. Pikemas perspektiivis võib see aga anda tagasilöögi, tugevdades kahtlusi ja hirme.
Madala enesehinnanguga elamine võib kahjustada vaimset tervist ja põhjustada selliseid probleeme nagu depressioon ja ärevus ning soodustada sõltuvuslikke harjumusi.
Kuidas tõsta enesehinnangut ja näha enda potentsiaali?
Jagame mõnda lihtsat tehnikat, mis võivad aidata end paremini tunda.
Märka, milles sa hea oled
Me kõik oleme milleski head, olgu selleks siis kokkamine, laulmine, mõistatuste tegemine või sõber olemine. Meile meeldib teha ka neid asju, milles oleme head, mis võib aidata teie tuju tõsta.
Loo positiivseid suhteid
Kui leiate, et teatud inimesed kipuvad teid alandama, proovige nendega vähem aega veeta või rääkige neile, kuidas te nende sõnade või tegude pärast tunnete. Proovige luua suhteid inimestega, kes on positiivsed ja hindavad teid.
Ole enda vastu lahke
Enda vastu lahke olemine tähendab enda vastu leebe olemist hetkedel, mil tunned, et tahad olla enesekriitiline. Mõelge, mida ütleksite sarnases olukorras olevale sõbrale. Sageli anname teistele palju paremaid nõuandeid kui endale.
Esita endale väljakutse
Me kõik tunneme end mõnikord närviliselt või kardame midagi teha. Kuid terve enesehinnanguga inimesed ei lase neil tunnetel takistada proovimast uusi asju või võtmast vastu väljakutseid.
Sea endale eesmärk, näiteks liituda treeningklassiga või minna mõnele seltskondlikule üritusele. Eesmärkide saavutamine aitab tõsta enesehinnangut.
Eneseteostus – püüdlus saavutada enda täielik potentsiaal.
Selle kontseptsiooni juured on Abraham Maslowi 1943. aastal loodud teoorias. Psühholoog esitas psühholoogiliste vajaduste hierarhia, illustreerides inimeste motivatsiooni järjekorda.
Maslow motivatsioonipüramiidi aluseks on füsioloogilised vajadused, nagu õhk, mida me hingame, ja toit, mida me tarbime. Kui need vajadused on täidetud, on võimalik järgida vajadusi turvalisuse, armastuse ja kuuluvuse ning eneseväärikuse järele.
Eneseteostus toimub siis, kui põhivajadused on rahuldatud või rahuldamise protsessis ning saab võimalikuks püüda eksistentsile tähenduse ning isikliku ja sotsiaalse eneseteostuse lisamise – loovuse, intellektuaalse kasvu ja sotsiaalse progressi kaudu. Nagu Maslow ise väitis: „Mis mees olla saab, see ta peab olema. Seda vajadust võime nimetada eneseteostuseks.
Luba ennast aidata
Vahest on iseseisvalt kõiki esilekerkivaid takistusi ületada ning sellisel juhul võib abi leida erinevatest toetavatest praktikatest. Rikardia lehelt leiad praktikud, kes on valmis sind toetama eneseleidmise ja -arengu teekonnal.
