Integratiivne Tervisepraktika on tervenemisele ja haiguste ennetamisele orienteeritud praktika, mis aitab saavutada optimaalse tervise ja heaolu, suhtudes inimesse kui tervikusse. Praktika käigus vaadatakse kõiki tervist, heaolu ja haigusi mõjutavaid tegureid, sealhulgas ka mõtteviisi, stressi, emotsioone, keha.
Praktika eesmärgiks on jõuda terviseprobleemide juurpõhjuseni ja aidata keha uuesti tasakaalu viia.
Integratiivne tervisepraktika koondab endasse teadmisi 7st erinevast distsipliinist:
Dr Stephen Cabrali välja töötatud praktika aluseks on “vihmaveetünni” põhimõte, mida kirjeldatakse järgmiselt:
Vihmaveetünni kasutatakse vihmavee kogumiseks iga kord, kui sajab ja seda tuleb aeg-ajalt tühjendada, et vesi aeda ei valguks. Kui tünn saab liiga täis, voolab vihmavesi aeda või terrassile ja võib seal kahjustusi põhjustada.
See on analoog sellele, et inimese keha on nagu vihmaveetünn, aga vee asemel täitub ta elu jooksul toksiinidega ja kui me mürgikoormust ei vähenda ja neid jääb kehasse liiga palju, hakkavad ilmnema välised sümptomid.
Sümptomid võivad ilmneda halveneva tervise märgina – valu, nahaprobleemid, väsimus, põletik või muu ametlik haigusdiagnoos.
Vihmaveetünn jätkab kogumist seni, kuni omanik oma senise koorma tühjendab.
Integratiivne tervisepraktika soovitab pigem hoida madalamat mürgikoormust, kui tunda väliseid sümptomeid. Selleks saame oma igapäevaelus luua muutusi läbi dieedi, treeningu, stressi vähendamise, une, toksiliste emotsioonide ja toksiinide eemaldamise.
Integratiivne tervisepraktika eesmärgiks on aidata inimesel oma “vihmaveetünni regulaarselt tühjendada” ja mürgikoormust madalana hoida.
Dr Stephen Cabral välja töötanud DESTRESS protokolli, mis põhineb kaheksale isikliku tervise valdkonnale, mida inimene peaks jälgima, et hoida keha ja vaimu tasakaalus.
Diet – toitumine
Exercise – treening
Stress – stress
Toxins – toksiinid
Rest – puhkus
Emotions – emotsioonid
Supplements – toidulisandid
Success Mindset – edu mõtteviis
Igas valdkonnas on põhjalikud uuringutele ja klientide kogemustele põhinevad juhised, mis aitavad saavutada optimaalse tervise.
Integratiivne tervisepraktika nõustamise sessioon toimub vestluse formaadis. Selle jooksul kaardistab praktik kliendi tervise olukorra juhendavate küsimuste abil, et saada hea ülevaade elustiiliharjumustest, murekohtadest ja ebatasakaaludest ja koostada individuaalne tegevuskava, mis aitab saavutada terviseprobleemide ületamise eesmärke.
Praktik aitab tuvastada blokeeringuid, mis võivad paranemist takistada, ja anda võimalus oma terviseteekonnal midagi ette võtta, ehitades uusi harjumusi ja luues pikaajalisi muutusi.
Allolevas videos kirjeldab dr Stephen Cabral kokkuvõtlikult “vihmaveetünni põhimõtet”. Eestikeelse tõlke jaoks vali Youtube´i seadetest subtiitrite automaattõlge eesti keelde.
Paljud inimesed lükkavad endiselt ümber, et toksiinid on probleem. Põhjus on selles, et enamik toksiine, kuigi väga reaalsed, on nanoosakesed, mida pole näha. Teadlased küll teavad, et need nanoosakesed on olemas, kuid vaadelda saab ainult suuremaid, näiteks kulla nanoosakesi ja oma kehas toimuvaid protsesse me ju ei näe. Kuid ka kõige suurema skeptiku jaoks on nende mürkide olemasolu ja kahjulik mõju kehale ümberlükkamatu, kui end laboratoorselt testida.
Üks tuntumaid näiteid selle kohta pärineb aastast 2006, kui ennast skeptiliseks nimetav ajakirjanik David Duncan ajakirjast National Geographic uurida otsustas, mis meie sisemise toksilisuse tasemega tegelikult toimub. Artikkel kandis pealkirja: „Sisemine saaste: kuidas tänapäevane keemia hoiab putukatel meie põllukultuure laastamast, eemaldab vaipadelt plekke ja päästab elusid. Kuid kemikaalide laialdane levik võtab lõivu.”
Artiklis räägitakse keskkonna mürgisuse vältimatusest. „USA Keskkonnakaitseagentuur (EPA) vaatab igal aastal läbi keskmiselt 1700 uut ühendit, mida tööstuses soovitakse kasutusele võtta. Probleem on selles, et 1976. aasta toksiliste ainete kontrollimise seadus nõuab, et neid kontrollitaks enne heakskiitmist võimalike kahjulike mõjude suhtes ainult juhul, kui on tõendeid võimaliku kahju kohta – mida tuleb uute kemikaalide puhul harva ette. Agentuur kiidab piiranguteta heaks umbes 90 protsenti uutest ühenditest. Ainult veerandi 82 000 USA-s kasutusel olevast kemikaalist on kunagi mürgisuse suhtes testitud. (Märkus: see on kirjutatud aastal 2006 ja tänaseks on kemikaalide arv oluliselt suurenenud.)
Seejärel viis National Geographicu kirjanik läbi testi, et näha, kas tema kehas on mõnda neist mürgistest kemikaalidest. Kuna ta tundis end täiesti terve inimenena, siis miks peaks tema kehas olema ohtlikke toksiine või metalle? Selle artikli jaoks testis teda maailmakuulsas Mount Sinai haiglas New Yorgis dr Leo Trasande ja tulemuseks oli hulganiselt leitud toksiine. David Duncan, nagu ka kõik teised, kes otsustavad oma skeptitsismi proovile panna, jõudis lõpuks arusaamisele, et asi on tõsine ja sellega tuleb tegeleda, et terve olla.
Siin muutub teadus šokeerivaks:
Praegu on iga vastsündinud laps, kes siia maailma tuleb, juba täis inimese loodud toksiine, mida veel umbes 150 aastat tagasi üldse olemas ei olnud. Need kemikaalid võivad põhjustada sünnidefekte, autismi (1 juhul 68-st), vähki ja muid haigusi.
Environmental Working Group (EWG) avaldas video ja uuringu nimega “10 ameeriklast”, mis näitab, et enne, kui laps üldse siia maailma jõuab, on tema veres ja kudedes juba umbes 287 toksiini. Andmed pärinesid 10 vastsündinult, kelle vanemad andsid sündides loa toksiinide sõeluuringu tegemiseks. Igast vastsündinust leiti keskmiselt 200 kemikaali. Nendest toksiinidest 47 olid tarbeained, näiteks kosmeetika, 212 pärit tööstuskemikaalidest ja pestitsiidide lagunemissaadustest. Selles uuringus testiti tegelikult ainult umbes 400 kemikaali – suuremate parameetrite kasutamisel võidi leida tuhandeid teisi.
Paljud nendel vastsündinutel leitud toksiinid hõlmasid plasti ja muid kemikaale, mis häirivad aju funktsiooni, IQ-d, närvisüsteemi ja hormoone. Mõned neist kemikaalidest, nagu DDT, uskuge või mitte, on tegelikult olnud keelatud juba üle 30 aasta, kuid neid leidub ikka veel vere- ja uriiniproovides. Põhjus on selles, et teatud kemikaalid ei lagune keskkonnas kunagi täielikult.