Paljud traditsioonilised meditatsioonitehnikad seisnevad liikumatult paigal istumises selleks, et kogeda vaikust enda sees. Sellisel juhul on aga väga keeruline sisemise vaikuseni jõuda, sest meie kehasse on kogunenud aja jooksul väga palju stressi ning meie meel on üliaktiivne. Seetõttu on Osho pikaajalise katsetamise jooksul teaduslikult välja töötanud OSHO aktiivmeditatsioonid® tänapäeva kiire elutempoga inimesele. Need meditatsioonitehnikad sisaldavad aktiivsemat füüsilist tegevust (hingamine, jooksmine, tantsimine, pöörlemine, ümisemine jne), mis aitab vabastada kehamälust emotsioone, pingeid ja stressi ning liikumatut vaikuse osa, mis aitab mõtetel aeglustuda ning kogeda sisemist rahu ja vaikust. Läbi liikumise on lihtsam peast kehasse tulla ning seetõttu on OSHO aktiivmeditatsioonid® paljude inimeste südamed võitnud.
• Stressi vähendamine: OSHO aktiivmeditatsioonid ja meditatsioon üldiselt vähendab stressihormooni (kortisooli) tootmist veres. Seega alaneb üldine stressitase ja suureneb rahulikkus ning lõõgastumine.
• Ärevuse leevendamine: Lõdvestumise kaudu võib meditatsioon vähendada ärevushäirete sümptomeid ja aidata vähendada üldist ärevuse taset (sh vabastada erinevaid hirme).
• Emotsioonide vabastamine ja emotsionaalne heaolu: OSHO aktiivmeditatsioonid ning selle tehnikad võimaldavad meil keha-meelest allasurutud tundeid ja emotsioone teadlikult väljendada, kogeda ja vabastada ning viia keha tagasi lõdvestunud harmooniasse. Seeläbi suureneb emotsionaalne stabiilsus ja vastupidavus.
• Suurenenud kannatlikkus, tolerantsus ja empaatiavõime: Meditatsioon aitab arendada kannatlikkust ja tolerantsust, võimaldades teil paremini toime tulla keeruliste olukordade ja inimestega, kuna paranenud on emotsioonide mõistmine ning on tekkinud võimekus rahulikumalt vastata keerulistes olukordades.
• Paranenud suhted: Suurenenud emotsionaalse teadlikkuse ja kaastunde tõttu võib meditatsioon viia tervislikemate ja rahuldust pakkuvamate suheteni teistega.
• Suurenenud eneseteadvus: Meditatsiooni kaudu saate arendada sügavamat enesehinnangut, mõistmist oma mõtetest ja käitumisest, mis viib isikliku kasvu ja enesearenguni.
• Unekvaliteedi paranemine: Meditatsioon võib parandada une kvaliteeti, soodustades lõõgastumist ja vähendades unetust ning muid unega seotud probleeme.
• Tähelepanu ja kontsentratsiooni paranemine: Regulaarne meditatsioonipraktika võib suurendada võimet keskenduda ja püsida ülesannetele keskendununa, kuna see mõjutab tähelepanu säilitamise võimega seotud ajupiirkonda. Samas on täheldatud mälu paranemist.
• Madalam vererõhk: Regulaarne meditatsioon on seostatud madalama vererõhutasemega, vähendades südamehaiguste ja sellega seotud terviseprobleemide riski.
• Valude juhtimine: Meditatsioonitehnikad võivad aidata kroonilise valu juhtimisel, muutes valu tajumist ja suurendades valu taluvust.
• Tugevam immuunsüsteem: Mõned uuringud viitavad sellele, et meditatsioon võib positiivselt mõjutada immuunsüsteemi, parandades üldist tervist ja suurendades vastupidavust haigustele.
• Suurenenud loovus: Meditatsioon võib ergutada loovat mõtlemist ja probleemide lahendamise võimeid, soodustades selget ja keskendunud meelt.
• Meele-keha ühendus: Meditatsioon soodustab tugevamat ühendust meele ja keha vahel, edendades üldist heaolu ja harmooniat.
• Teadlikumad otsused: Regulaarne harjutamine võib parandada kognitiivseid võimeid, mis viib läbimõeldud ja tasakaalustatud otsustusprotsessideni.
• Hingeline kasv: Need, kes otsivad vaimset arengut või sügavamat arusaamist elu eesmärgist, võivad meditatsiooni kasutada väärtusliku tööriistana sisemiseks uurimiseks ja kasvuks.
On oluline märkida, et meditatsiooni kasutegurid on sageli kumulatiivsed, mis tähendab, et regulaarne praktiseerimine aja jooksul annab suuremaid ja püsivamaid tulemusi. Kuigi meditatsioon võib olla võimas tööriist isiklikuks kasvuks ja heaoluks, on oluline läheneda sellele pühendumuse ja avatud meelega, et kogeda täiel määral selle eeliseid.
Dr. John Andrews selgitab meditatsiooni olemust, tutvustab meditatsiooni kohta tehtud teadust ja toob välja aktiivmeditatsioonide erinevuse.
Meditatsioon ei ole mõtlemine millelegi. Meditatsioon ei ole millelegi kontsetreerumine. Meditatsioon ei ole millegi tegemine. Meditatsioon ei ole kujutluspiltide vool. Meditatsiooni ei saa kuidagi teha, eesmärgistada, saavutada või püüda. See on lihtsalt olemise seisund, mis saabub siis, kui õigeid tehnikaid järjepidevalt praktiseerida ning olla vastuvõtlikus seisundis.
OSHO selgitab, et meditatsioon on keskendumise vastand:
• Psühhiaatrilised haigused ja isiksusehäired
• Epilepsia
• Vanus alla 18 aasta
• hiljutised (alla 1 kuu tagasi) operatsioonid ja traumad
Tervislik seisund räägitakse enne seanssi läbi juhendajaga.
Meditatsioon on olemise seisund, kus oled hinnangutevaba jälgija/vaatleja, täiesti teadlik kõigest, äärmiselt erk ja samas täielikult lõõgastunud. Meditatsioon juhtub kohalolus, see on siin ja praegu olek, kus on selgus, avardumine, teadlikkus ja samas pole ühtegi mõtet. Meditatsioon ei ole millestki või kellestki mediteerimine. Meditatsioon on olemise seisund, millega me sünnime, kuid oleme selle seisundiga kontakti kaotanud. Meditatsioon algab sealt, kus igasugune mõtlemine teeb pausi. Õiged mediteerimise tehnikad aitavad meil jõuda mõttepausideni liikudes mõtete/meele juurest põhiolemuseni. Alistudes ja lõdvestudes kohalollu kukume enda olemusse ning samas rahuneb ka meel. Osho selgitab, et meel ja meditatsioon ei saa koos eksisteerida. Meel mõtleb ja meditatsioon on vaikus. Meditatsioon teab.
Enne seanssi
Enne seanssi on soovitatav mitte süüa rasket einet vähemalt 1 tund. Seansile pane selga mugavad riided, millega saad liikuda, istuda ja lamada.
Peale seanssi
Peale seanssi on oluline võtta pisut aega kogemuse integreerimiseks. Usalda oma enesetunnet valida seansi järel rahulik olemine ning liigsest stressist eemaldumine. Puhta vee joomine aitab kehal muutustega toime tulla. Võimalusel väldi alkoholi, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.
Soovitus
Suuremate väljakutsete korral on paremate tulemuste jaoks soovitatav mediteerida vähemalt 21 päeva järjest, See annab võimaluse nii kehal kui meelel jõuda sügavama lõdvestumiseni, kus tervenemisprotsess saab alata. 1:1le sessioonil valitakse välja sobivaim meditatsioon ning vaadatakse koos juhendajaga üle tehnika ning seejärel on võimalik kodus sama praktikaga jätkata. Soovi korral saab juhendaja olla ka 21 päeva kliendi kõrval.
1. OSHO, Emotsioonid: vabanemine vihast, kadedusest ja hirmust. 2014
2. OSHO, Kuidas vaigistada meelt. Heaolu läbi meditatsiooni. 2016
3. OSHO, Meditatsioon hõivatud inimestele. Stressi vähendavad tehnikad inimestele, kellel pole mediteerimiseks aega. 2015