Kogemusnõustamine
Kogemusnõustamine on sarnase kogemusega inimeste vahel teadmiste ja kogemuste vahetamine ning emotsionaalse ja praktilise toe pakkumine. Kogemusnõustamist viib läbi väljaõppe saanud professionaal, kes on läbi töötanud enda taastumisloo ning saab oma kogemusi nõustamisprotsessis ühe olulise osana kasutada.
Kogemusnõustaja on toeks ja abiks, kui sa oled läbi elamas või läbi elanud kriisi, trauma, raske elusündmuse või oled saanud mõne elu takistava diagnoosi ning sa soovid rääkida inimesega, kes on sama läbi elanud. Kogemusnõustaja aitab toime tulla nii emotsionaalsel kui ka praktilisel tasandil.
Uuringud on näidanud, et kogemusnõustaja kaasamine haigusest taastumise protsessi on tulemuslik ja annab väärtust, mida spetsialistide nõustamine ei pruugi anda. Näiteks pakub see sotsiaalset tuge, kogemuslikke teadmisi ja informatsiooni konkreetse haiguse või läbielamise kohta ning annab sotsiaalse õppimise ja võrdluse võimaluse. Tihti on inimesel juba väga palju abi sellest teadmisest, et ta ei ole üksi, et keegi on läbi elanud sama ja mõistab teda.
Kogemusnõustamine vs teised meetodid
Kogemusnõustaja vs lihtsalt sama kogemusega inimene/sõber:
- Kui on ainult kogemus, kuid puudub kogemusnõustaja väljaõpe, on tegemist lihtsalt inimesega, kellel on mingi väärtuslik kogemus. Ta saab oma kogemust jagada eraisikuna, kuid ta pole professionaal ega kogemusnõustaja. Kogemusnõustaja väljaõppe meetodid annavad oskuse protsessi juhtida ja suunata.
Kogemusnõustaja vs psühholoog või muu nõustamistasandi professionaal:
- Kui on olemas mingit laadi nõustamisoskuste väljaõpe, kuid puudub või on professionaali kõrval läbi töötamata isiklik taastumiskogemus, siis on tegemist muu tasandi professionaaliga, mitte kogemusnõustajaga.
- Kogemusnõustaja ei diagnoosi ega määra ravi.
- Kogemusnõustaja võib rääkida endast, kasutada oma taastumislugu.
Kuidas kogemusnõustamine töötab?
Kogemusnõustajaga saab kohtuda nii formaalselt kui mitteformaalselt. Sõltuvalt nõustaja paindlikkusest ja kliendi soovist võib sessioon toimuda nii kindlas privaatses ruumis kui ka vabas õhus, veebi või telefoni teel.
Vastavalt probleemi olemusele ja protsessi staadiumile võib kogemusnõustajaga koostöö olla lühiajaline või pikaajaline. Lühiajaline (1-3) kohtumist hõlmab näiteks konsultatsiooni, loo jagamist ja akuutset kriisiabi. Pikem protsess (3+ kohtumist) on vajalik pikaajaliseks emotsionaalseks, informatiivseks ja praktiliseks toetamiseks kriisist väljumiseks ja toimetuleku edendamiseks.
Ühe sessiooni pikkus on tavaliselt 45-60 min.
Allolev video annab hea ülevaate kogemusnõustamise olemusest. Eestikeelse tõlke jaoks vali Youtube´i seadetest subtiitrite automaattõlge eesti keelde.
Kasulik info kogemusnõustamisest
Kuidas leida endale sobiv kogemusnõustaja?
Rikardia platvormilt leiad nõustajad, kelle kogemus on seotud nii kehaliste vaevuste teemadega kui ka vaimset või praktilist laadi muredega, nt stressi, läbipõlemise või enesehinnanguga seotud küsimustega. Kui sa ei leia nõustajat täpselt enda teemaga, siis võid esialgu ühendust võtta ka mõne teise kogemusnõustajaga. Kõik kogemusnõustajad tunnevad kriisinõustamise põhimõtteid ning on saanud väljaõppe, et pakkuda üldist toetust ja julgustust mistahes teemas, ning saavad aidata leida sinuga sarnase kogemusega kogemusnõustaja.
Kogemusnõustamine on hea koht, kust alustada, kui ei tea, millist abi oma taastumisteekonnal otsida.
Eestis on kogemusnõustamine ametlikult tunnustatud aitamistöö meetod alates 2014. aastast.
Kogemusnõustamise algusajaks võib pidada 18. sajandit, mil Pariisi Bicêtre haigla juhataja Jean Babtiste Pussin asus haiglasse tööle palkama sama haigla endisi patsiente. Toonane haigla peaarst kiitis otsuse heaks, kuna endised patsiendid käitusid nüüdsetega väga empaatiliselt. Süstemaatiliselt hakati kogemusnõustamist tänapäevases mõistes eristama 1930ndatel.
