fbpx

Praktikud

Läbipõlemine

Läbipõlemine on kroonilise stressi seisund, kus inimene tunneb end emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt kurnatuna. Puudub energia ja motivatsioon töö tegemiseks või elus osalemiseks ning need inimesed kipuvad enam ka töölt puuduma.

Osaliselt on see kindlasti seotud sellega, et läbipõlenud inimeste immuunsüsteem on nõrgem ja seetõttu on nad sagedamini haiged. Lisaks vaevavad kurnatussündroomiga inimesi kõiksugu lihaspinged ja -valud. Selle kõige tulemusena langeb inimeste efektiivsus töökohal.

Selles pole midagi imestusväärset – uuringud on näidanud, et 23% töötajatest tunnevad end oma sõnul tööl tihti või alati läbipõlenuna, ning tervelt 44% veel ütleb, et tunneb end sedasi vahetevahel. Läbipõlemisest on kirjutatud arvukaid artikleid ning on ilmne, et tegu on olulise ja aktuaalse teemaga.

Läbipõlemise põhjused

Läbipõlemine võib tekkida mitmete erinevate tegurite tõttu. Kõige levinumad põhjused on:

  • Liigne stress: pikaajaline ja pidev stress võib põhjustada emotsionaalset ja füüsilist kurnatust ning vähendada motivatsiooni töö tegemiseks. Kui inimene tunneb, et ta ei saa piisavalt puhata, ei oska piisavalt hästi tööd teha või ei suuda hallata oma aega.
  • Ülekoormus: inimesed, kes tunnevad, et neil on liiga palju tööd, perega seotud kohustusi ja vähe aega, et seda teha, võivad kaotada motivatsiooni ja huvi oma töö või elu vastu.
  • Madal enesehinnang: inimesed, kellel on madal enesehinnang või kes ei tunne, et nad teevad oma töös/elus midagi olulist või väärtuslikku. Kui inimene tunneb, et tema töö ei oma tähtsust või kui teda ei väärtustata piisavalt, võib see põhjustada motivatsiooni langust.
  • Halb töökeskkond: ebameeldiv töökeskkond, probleemid kolleegide või juhtkonnaga. Inimesed, kes tunnevad, et neil pole kolleegidega head suhted, kes ei saa piisavalt toetust oma juhilt või organisatsioonilt.

Iga inimene võib kogeda läbipõlemist erinevatel põhjustel ja erineval viisil. Läbipõlemine võib olla raske ja selle ennetamine ning ravimine võib nõuda professionaalset abi.

Mõned näited sobivatest praktikatest

Kui läbipõlemine on probleemiks

Kuidas läbipõlemist ära tunda?

Füüsiline ja emotsionaalne kurnatus on esimene püsivam reaktsioon ülekoormusele ja stressile. Mõned läbipõlemise sümptomid on:

  • väsimus – ka hommikul ärgates on inimene sama väsinud kui õhtul magama heites
  • unehäired – raskused uinumisel, pinnapealne uni või liigvarajane ärkamine
  • lihaspinge ja sellest tulenevad valud – näiteks selja-, südame- ja muud lihasvalud
  • seedehäired
  • madal immuunsus – näiteks sagedased külmetushaigused
  • positiivsete emotsioonide vähene osakaal või kadumine
  • depressiivne meeleolu
  • ärevus
  • jõuetuse ja lootusetuse tunne
  • süütunne – sealhulgas näiteks tegevuste pideva edasilükkamise või vähese efektiivsuse tõttu
  • võimetus lõõgastuda
  • eemaletõmbumine sotsiaalsetest tegevustest ja hobidest, mis varem huvi pakkusid

Stressi ja läbipõlemise erinevus

Läbipõlemine võib olla lakkamatu stressi tagajärg, kuid see ei ole sama, mis liigne stress. Stress tähendab, et sinul on kõike liiga palju: liiga palju pingeid, mis nõuab sinult liigselt nii füüsiliselt kui vaimselt. Kuid stressi all kannatavad inimesed võivad omada ettekujutust, et kui nad saavad kõik kontrolli alla, tunnevad nad end paremini.

Läbipõlemist aga iseloomustab sõnapaar “mitte piisav“. Läbipõlemine tähendab tühja ja vaimse kurnatuse tunnet, motivatsiooni ja hoolimise puudumist. Läbipõlenud inimesed ei näe sageli lootust, et nende olukord võiks paremaks ja positiivsemaks muutuda. Kui liigne stress tundub, et olete uppumas kohustuste koormasse, siis läbipõlemise tunne on, et ole täiesti kokku kuivanud ja enam pole midagi järel. Stressist ollakse tavaliselt teadlik, kuid läbipõlemist on raskem märgata.

Tee test ja leia enda probleemile vastav praktika

Kuidas läbipõlemist ennetada?

Läbipõlemine võib olla keeruline ja tõsine seisund, selle ennetamiseks on mõningaid nippe. 

Hoolitse oma füüsilise tervise eest: Leia aega regulaarse trenni või muul viisil liikumise jaoks. Vaata ja mõtle läbi, mis on rõõmu või energiat andvad aktiivsed tegevused, mis sinule huvi pakuvad. Füüsilise tervise seisukohast on lisaks oluline ka tervislik toitumine ja piisav uneaeg, mis võivad aidata vähendada stressi ning suurendada keha vastupidavust. Füüsiline tervis on oluline ka emotsionaalse heaolu jaoks.

Planeeri oma aega: Töö- ja eraelu tasakaal on oluline, et vältida ülekoormust ja stressi. Planeeri oma aega nii, et sul oleks piisavalt aega puhkamiseks, lõõgastumiseks ja meelelahutuseks. Kui planeerid enda kalendrisse olulised kohtumised ja tegevused, siis märgi ka pauside või trenni ajad.

Sea piirid: Sea endale piirid, mis aitavad vältida ülekoormust ja stressi. Mõnele inimesele on eriti raske, teiste poolt esitatud palvele, “ei” öelda. Sellisel juhul võidakse ühele inimesele liigsed ootused ja töökohustused seada. Lahenduseks on mõista ja õppida tunnetama enda piire ja ära öelda mittesobivast liigsest tööst või kohustustest.

Arenda oma oskusi: Kui tunned, et su töö on muutunud liiga rutiinseks või igavaks, siis proovi leida uusi väljakutseid ja arenda oma oskusi. See võib aidata hoida huvi oma töö vastu ning suurendada enesekindlust. Samuti loob laiem silmaring lihtsalt huvitavama maailma ja huvi elu vastu.  

Hoia kontakti teiste inimestega: Suhtlemine teiste inimestega võib aidata vähendada stressi ja üksindustunnet. Hoia kontakti oma sõprade ja perega ning ära karda paluda abi, kui tunned, et seda vajad. Enamalt jaolt tulevad sõbrad ja head töökaaslased appi, kui julgeda olla avatud ning aus.  

Võta aega iseendale: Leia aega, et teha midagi, mis sulle meeldib ja mis paneb sind end hästi tundma. See võib olla näiteks lugemine, jalutamine, meditatsioon või muu tegevus, mis aitab sul lõõgastuda ja taastuda. Oluline on muuta endale võetud aeg regulaarseks, sest sellisel juhul on mõju püsivam.

Pöördu professionaalse abi poole: Kui tunned, et läbipõlemine on lähedal, siis on kõige õigem aeg otsida abi. Professionaalne abi võib aidata sul leida uusi lahendusi ja strateegiaid läbipõlemise ennetamiseks ja sellest taastumiseks.

Siin on välja toodud ainult mõned variandid läbipõlemise ennetamiseks, kuid oluline on kuulata oma keha ja meelt ning reageerida stressisümptomitele varakult, et vältida olukorra halvenemist.

Mida teha kui olen läbipõlenud?

Isegi kui tunned ära ligineva läbipõlemise ohumärgid või on murdepunkt juba käes on tekkinud kurnatus liiga suur ning vanal viisil jätkamine loob ainult täiendavaid emotsionaalseid ja füüsilisi kahjustusi. Nüüd on kindlasti aeg teha paus ja suunda muuta.

Siin on kolm kõige olulisemat sammu:

  1. Märka – pööra tähelepanu läbipõlemise märkidele. Enda kõrvalt vaatamine või lähedaste tähelepanekud ja tagasiside on siinkohal väärtuslik.

  2. Taasta endine olukord – otsi tuge endale sobivatest teraapiatest ja praktikatest ning vähenda järk-järgult stressitaset. 

  3. Kasvata vastupidavust – õpi hoolitsema enda füüsilise ja emotsionaalse tervise eest, mis kasvatab vastupidavust stressile. Maga piisavalt, treeni regulaarselt ja söö tasakaalustatult. Võta aega lõõgastumiseks ja stressi maandamiseks, näiteks meditatsiooni või jooga abil.

Kuna läbipõlemine ei toimu üleöö, siis sellest taastumine  on samuti pikaajaline ettevõtmine. Kõige olulisem on aga märgata, alustada ja endale aega leida. 

Kasutatud allikad

Kui läbipõlemine on probleemiks