Söömishäired
Mis on söömishäired?
Söömishäired on psühhiaatrilised seisundid, mis kahjustavad inimese kehalist ja vaimset tervist ning halvendavad üldist elukvaliteeti, mille tagajärjel kannatavad suhted, tööalane ja isiklik areng. Tavaliselt tähendab see, et keha ei saa korralikult toimimiseks piisavalt kaloreid või on tegemist regulaarse ülemäärase söömisega.
Elu jooksul haigestub söömishäiresse umbes 8% naistest ja 2% meestest. Tuntuimad söömishäired on anoreksia (anorexia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa). Ent liigsöömist – mille puhul inimene tunneb soovi regulaarselt üle süüa – tunnistatakse üldiselt inimese enda häireks.
Söömishäiretega inimeste suremus on kõrgem kui teiste vaimuhaigustega inimeste puhul. Iga viies diagnoositud inimene sureb füüsiliste tüsistuste või söömishäirega seotud enesetapu tõttu.
Millised on söömishäire tunnused?
- obsessiivsed mõtted toidust, kehakaalust või kehakujust
- toidu või keha nägemine kui midagi, mida saab “kontrollida”
- moonutatud kehapilt
- enese pidev kaalumine kaalutõusu hirmus
- kinnisidee pildist (nt sageli peeglisse vaatamine)
- ebamugavustunne avalikus kohas söömisel
- toidu peitmine
- kalduvus valetada toitumisharjumuste kohta
- nautida toidu valmistamist teistele, aga mitte endale
- sotsiaalne eemaldumine perekonnast ja sõpradest
- karistada ennast selle eest, et ei kaotanud kaalu
- pidev enesekriitika
- alahinnates oma probleemi isegi pärast diagnoosi
- enesevigastamise harjumused
Söömishäire füüsilised tunnused on järgmised:
- äkilised kaalumuutused
- depressioon ja madal enesehinnang
- tujukus ja ärrituvus
- väsimus koos keskendumisvõime vähenemisega
- libiido puudumine
- unehäired, nt unetus
- pearinglus
- kõhuvalu
- nõrkus või jõu kaotus
- amenorröa (menstruatsioon peatub või muutub väga ebaregulaarseks)
- turse (käte, jalgade ja/või näo turse)
Mis on Anorexia Nervosa (anoreksia)?
Anorexia Nervosa on see, kui keegi hoiab oma kehakaalu sundmõtlemise tulemusel madalal. Piirates drastiliselt enda söödavat toidukogust ja pidades dieeti. Siin on toodud uskumused ja käitumisviisid, mis on anorexiale iseloomulikud:
- ainult madala kalorsusega toitude või jookide söömine, kinnisideeliselt kaloreid lugedes
- kaloririkka toidu kartmine
- dieedipillide, söögiisu vähendavate ainete ja/või lahtistite kasutamine
- söömise teesklemine
- usk olla ülekaaluline, kuigi ollakse alakaaluline
- toidukordade vahele jätmine
- toidu väikesteks tükkideks lõikamine ja selle söömise asemel taldriku ümber lükkamine
- obsessiivne käitumine
- kaalu mittekaotamise eest enda karistamine
- külmatunne, madal kehatemperatuur
- juuste väljalangemine
Mis on Bulimia Nervosa (buliimia)?
Buliimia (bulimia nervosa) on söömishäire, millele on iseloomulikud korduvad liigsöömishood, ülemäärane muretsemine oma kehakaalu pärast ja püüd seda kontrollida äärmuslike meetmetega. Siin on loetletud uskumused ja käitumisviisid, mis on buliimiale iseloomulikud:
- suurtes kogustes toidu tarbimine
- äärmuslikud meetmed pärast söömist (nt oksendamine, liigne treenimine, lahtistite kasutamine)
- toitumisharjumuste salajas hoidmine
- kõikuv kaal
- oma elu ümber toidu ostmise, toidu söömise, keha puhastamise korraldamine
- süütunne, häbi või kontrolli alt väljumine
- pidev ärevus ja pinge
- letargia
- maoprobleemid (nt kõhukinnisus, puhitus)
- oksendamise kasutamisest tekkinud probleemid
Mis on liigsöömishäire?
Liigsöömishäire ja buliimia vahel on mitmeid sarnasusi ja mõlema puhul on tegemist suure koguse toiduga liialdamisega. Kuid liigsöömisega ei kaasne puhastumist, et hoida oma kaalu kontrolli all.
Liigsöömishäirega kaasnevad näiteks:
- spetsiaalsete toitude ja jookide tarbimine
- söömine toimub palju kiiremini kui tavaliselt
- joomine salaja või üksi
- ilma näljatundeta söömine
- süütunne liigsöömise episoodide pärast
- on sageli seotud ülekaalulisusega
Kuidas tekivad söömishäired?
Ühelgi söömishäirel pole ühest põhjust. Sageli ei mõisteta, miks igapäevane vabatahtlik tegevus nagu söömine, muutub mõne inimese jaoks häireks, kuid teise jaoks mitte.
Häiritud suhe toiduga ja emotsionaalne habrasus on kõigi söömishäirete tunnused. Söömishäired algavad tavaliselt märkamatult ning inimene sööb tavapärasest veidi rohkem või veidi vähem toitu. Soov süüa rohkem või vähem muutub üha tungivamaks, kuni see võib saada inimese olemise keskpunktiks.
Mingi osa on tingitud bioloogiast, sest söögiisu ja toidutarbimise reguleerimine on väga keerukad protsessid. Paljud ajus ja kehas olevad hormoonid annavad märku näljast ja küllastumisest.
Tõendid viitavad ka sellele, et söömishäiretel on geneetilised ja perekondlikud juured. Samuti on kultuuril oluline roll selles, kuna inimesed, eriti naised, on sunnitud vastama iluideaalile, mis on suuresti määratletud kaalu alusel.
Muud mõjutavad tingimused võivad olla põhjustatud stressist, sotsiaalsetest raskustest, üksindusest, depressioonist, traumadest või dieedist.
Kas söömishäired on ravitavad?
Söömishäiretega inimestel võib kuluda palju aega – mõnikord aastaid või aastakümneid – kuni nad otsustavad abi otsida. Kui nad seda teevad, on olemas mitmeid võimalusi, mis aitavad neil taastuda.
Söömishäiretega inimesed saavad sageli ambulatoorset ravi, kuid rasketel juhtudel võib olla vajalik haiglaravi. Ravi tähendab arsti abi, psühholoogi ja toitumisspetsialisti tuge, kes tegelevad haiguse erinevate teguritega. Mis tahes tüüpi söömishäirete ravimeetodid hõlmavad kognitiivse käitumisteraapia söömishäirete jaoks kohandatud versiooni, koostööd perega ning pereteraapiat.
Olenevalt söömishäire tekitanud põhjusest võib olla toeks ja abiks erinevad kehapõhised e. somaatilised praktikad.
