Aroomiteraapia on meetod, mis kasutab looduslikke eeterlikke õlisid tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks. Eeterlikud õlid võivad olla saadud erinevatest taimedest, nagu näiteks lavendel, piparmünt, teepuu, sidrun, rosmariin ja paljud teised.
Aroomiteraapia eelised:
Toetab järgnevate haiguste puhul:
Aroomi sissehingamisel interakteeruvad lõhnamolekulid nina limaskestaga, mis annab edasi signaali sealsetel neuronitel genereerida sõnum haistmisnäärmele. See omakorda töötleb signaali ja saadab lõhna teabe edasi limbilisesse süsteemi – emotsioonide ja mälu keskpunkti. Huvitaval kombel ei läbi meie teised meeled neid samu süsteeme. Ilmselt sellepärast ongi lõhnamälu nii võimas. Sõltuvalt teabest, mida meie aju meie ninast saab, võib lõhn aktiveerida immuunsüsteemi, muuta vererõhku, mõjutada seedimist, vallandada mälestusi, tekitada emotsioone ja käivitada hulgaliselt muid füsioloogilisi reaktsioone.
Allolev video annab hea ülevaate sellest, kuidas aroomiteraapia toimib. Eestikeelse tõlke jaoks vali Youtube´i seadetest subtiitrite automaattõlge eesti keelde.
Eeterlike õlide kasutamiseks on kolm võimalust:
1. Lõhna kaudu. See hõlmab kõiki pealekandmismeetodeid, mis aitavad kogeda õli aroomi. Eeterlikke õlisid saate aromaatselt kasutada:
2. Nahale kandmine. Eeterlike õlide pealekandmine võimaldab õlil nahka imenduda. Mõned variandid selleks:
3. Eeterlike õlide sissevõtmine võimaldab õli transportida kogu kehasse. Esmalt tuleb veenduda, et eeterlik õli on sisekasutuseks ohutu ja seejärel võib proovida:
Enamike eeterlike õlide kasutamine on ohutu. On siiski mõned ettevaatusabinõud, millega peaks arvestama ja kõrvaltoimed, millest teadlik olema, eriti, kui kasutusel on retseptiravimid.
Eeterlikke õlisid ei kanta otse nahale, õlide lahjendamiseks kasutatakse baasõli. Tsitrusviljade eeterlikud õlid võivad muuta naha päikesetundlikumaks. Seega päikesega tuleks neid õlisid vältida.
Lapsed, rasedad ja imetavad emad peaksid eeterlikke õlisid kasutama ettevaatusega ja arsti järelevalve all.
Eeterlike õlide kõrvaltoimete hulka kuuluvad:
Inimesed on aroomiteraapiat kasutanud tuhandeid aastaid. Iidsed kultuurid Hiinas, Indias, Egiptuses ja mujal lisasid aromaatseid taimseid komponente vaikudesse, palsamitesse ja õlidesse. Neid looduslikke aineid kasutati meditsiinilistel ja religioossetel eesmärkidel, seda nii füüsiline kui ka psühholoogiline kasu tõttu.
Eeterlike õlisid hakati destilleerima pärslastele poolt alates 10. sajandist, ehkki tava võib olla olnud kasutusel juba enne seda pikka aega. Teavet eeterlike õlide destilleerimise kohta avaldati 16. sajandil Saksamaal. Prantsuse arstid tunnistasid 19. sajandil eeterlike õlide potentsiaali haiguste ravimisel.
Mõiste “aroomiteraapia” mõtles välja prantsuse parfümeeria ja keemik René-Maurice Gattefossé raamatus, mis ilmus 1937. aastal. Ta oli varem avastanud lavendli ravipotentsiaali põletuste ravimisel. Raamatus käsitletakse eeterlike õlide kasutamist meditsiiniliste seisundite ravimisel.
Uuringud on kinnitanud, et aroomiteraapia vähendab ärevust ja stressi, parandab unekvaliteeti ja stabiliseerib südamestendi paigaldamisega patsientide BP-d. Hiljuti kasutusele võetud alternatiivsete ravimeetodite hulgas on aroomiteraapia lihtsalt rakendatav ja kiire toimega.
Samuti on leitud aroomiteraapia oluline positiivne mõju valu vähendamisel, mis näitavad, et aroomiteraapiat tuleks pidada praeguste valuravi protseduuride ohutuks täienduseks, kuna üheski kaasatud uuringus ei teatatud kahjulikest mõjudest. Lisaks on aroomiteraapiaga seotud kulud palju väiksemad kui tavalise valuraviga seotud kulud. Aroomiteraapia kliiniliste rakenduste täielikuks mõistmiseks on seda vaja siiski rohkem uurida.